Euroopa Liit plaanib Brüsselis Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamise süsteemi muuta

Euroopa Liidu liikmesriigid kaaluvad loobumist massiivsetest Venemaa-vastaste sanktsioonide pakettidest. Eesmärk on muuta otsustusprotsessi tõhusamaks.

Euroopa Liit otsib võimalusi Venemaa-vastaste sanktsioonide heakskiitmise protsessi ümberkorraldamiseks, et vältida seniseid läbirääkimiste ummikseise. Euroopa Komisjonis ja mitmetes liikmesriikides on arutelu all loobumine suurtest, ulatuslikest sanktsioonipakettidest, mis on seni olnud tavapärane praktika.

Senine süsteem, kus kõik meetmed koondatakse ühte suuremasse paketti, võimaldab üksikutel riikidel terve protsessi peatada, nõudes järeleandmisi oma kitsastes huvides. Viimane näide pärineb 21. sanktsioonipaketist, mil Kreeka pidurdas kokkulepet, nõudes erandeid oma laevandusettevõttele Dynagas, et see saaks jätkata Venemaa veeldatud maagaasi vedusid.

Uus lähenemine sanktsioonidele

Alternatiivse lahendusena nähakse sanktsioonide kehtestamist väiksemate teemapõhiste gruppidena või isegi üksikute piirangutena. Selline mudel vähendaks märgatavalt liikmesriikide võimalusi kasutada vetoõigust läbirääkimiste käigus.

Ametnike sõnul võib 21. sanktsioonipakett jääda viimaseks, mis on koostatud sellises mastaapses formaadis. Praegune süsteem on osutunud ebatõhusaks, kuna suurte pakettide koostamine ja nende poliitiline läbirääkimine on muutunud keeruliseks.