Euroopa Liit otsib üksmeelt heitkogustega kauplemise süsteemi reformis

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad detsembriks kokku leppima heitkogustega kauplemise süsteemi uuendustes, kus peamiseks vaidluskohaks on tasuta kvootide sidumine investeeringutega. Liikmesriigid jagunevad seisukohtades, kas karmistada nõudeid või vältida tööstuse konkurentsivõime vähenemist.

Euroopa Liidu liikmesriikide energeetikaministrid alustasid arutelusid Euroopa Komisjoni suvise ettepaneku üle, mille eesmärk on reformida heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS). Läbirääkimiste eesmärk on saavutada poliitiline kokkulepe veel käesoleva aasta detsembriks.

Kõige teravam vaidlus käib plaani üle, mille kohaselt peaksid tööstusettevõtted tasuta süsinikukvootide säilitamiseks tegema teatud investeeringuid Euroopa Liidu territooriumil. Komisjoni eesmärk on suunata kapitali tagasi Euroopasse, et vältida olukorda, kus saastavad tooted lihtsalt imporditakse väljastpoolt ühendust, selle asemel et arendada siin keskkonnasäästlikku tootmist.

Tööstuse konkurentsivõime ja investeeringud

Eesti on seisukohal, et uued kohustused peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo märkis, et Eesti põlevkivisektoris puuduvad täna majanduslikult otstarbekad tehnoloogiad näiteks süsinikupüüdmiseks, mistõttu oleks sundinvesteeringute nõue keeruline täitma.

Teiste liikmesriikide ministrid väljendasid sarnaseid hirme seoses globaalse konkurentsivõimega. Prantsusmaa esindaja hoiatas, et selline meede suurendaks bürokraatiat ning looks ebavõrdse olukorra Euroopa ettevõtete ja väljastpoolt piirkonda tuleva konkurentsi vahel.

Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra rõhutas seevastu vajadust sekkuda, märkides, et liikmesriikide üldine soov näha rohkem investeeringuid Euroopas eeldab konkreetsete tingimuste kehtestamist.

Eelarvamused ETS2 suhtes

Läbirääkimiste teine oluline teema puudutab heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist autokütustele ehk niinimetatud ETS2 süsteemi, mille tühistamist Eesti pooldab. Keldo sõnul on kriitilise tähtsusega tagada ühiskondlik vastuvõetavus.

Itaalia, Tšehhi, Poola ja Slovakkia on sarnasel arvamusel, muretsedes uute meetmete mõju pärast kodumajapidamiste kuludele. Samas leidub riike, kes pooldavad jõulisemaid samme. Taani esindaja tõi välja, et tegevusetuse korral jääb Euroopa sõltuvusse kallist energiast ning jätkub haavatavus energiaga seotud surveavalduste suhtes.