Euroopa Liit lubab põllumajanduses droonidega pestitsiide pritsida

Euroopa Liidu nõukogu kiitis mais heaks „Omnibus X“ õigusaktide paketi, mis leevendab nõudeid taimekaitsevahendite kasutamisele ja lubab droonide kasutamist põllumajanduses. Teadlased hoiatavad, et muudatused võivad nõrgendada kemikaalide kontrolli ja pikemas perspektiivis suurendada nende kasutamist.

Euroopa Liidu nõukogu andis mais rohelise tule õigusaktide paketile „Omnibus X“, mis muudab oluliselt taimekaitsevahendite kasutamise reegleid ja lihtsustab lubade väljastamist. Senine regulatsioon keelas pestitsiidide pritsimise õhust üle põllumajandusmaa, lubades erandeid vaid raskesti ligipääsetavatel aladel, näiteks järskudel viinamarjaistanduste nõlvadel. Uus kord eemaldab need piirangud, võimaldades droonide laialdasemat kasutamist.

Tehnoloogia võimalused ja riskid

Gothenburgi ülikooli põllumajandusökonoomika ja inimökoloogia teadlase Thomas Daumi sõnul on droonide täpsus võrreldes lennukite või helikopteritega märgatavalt suurem. Ta märgib, et põhimõtteliselt on mõistlik eristada droonipritsimist tavapärasest õhurakendusest. Siiski hoiatab Daum, et droon ise ei vähenda pestitsiidide hulka.

„Samaaegselt muudab see tehnoloogiline paindlikkus taimekaitse lihtsamaks ja võib seetõttu viia pritsimiseni sagedamini,“ selgitas Daum. Ta lisab, et see võib kaasa tuua nn tehnoloogilise lukustumise, kus tõhusam kemikaalide pealekandmise viis tugevdab tegelikult põllumajanduse sõltuvust keemilistest vahenditest.

Teadlaste mure deregulatsiooni pärast

„Omnibus X“ pakett ei keskendu vaid droonidele, vaid muudab ka pestitsiidide heakskiitmise protsessi. Praeguse korra kohaselt kinnitatakse toimeained kümneks aastaks. Pärast perioodi lõppu peavad tootjad esitama uued ohutusandmed, et saada heakskiidu pikendatud. Alates 2011. aastast on see protsess viinud 59 toimeaine turult eemaldamiseni, kuna need osutusid keskkonnale või tervisele ohtlikeks.

Kaiserslautern-Landau Rheinland-Pfalzi tehnikaülikooli bioloog Carsten Brühl nimetab „Omnibus X“ paketti deregulatsiooniks, mis võib tähendada, et paljud ained kinnitatakse määramata ajaks. Teadlaste sõnul pikendatakse muudatusega ka üleminekuperioode pärast loa aegumist 18 kuult kolmele aastale. Brühl leiab, et isegi kahtlase mainega toimeained võivad sel viisil turule jääda.

„Tegemist on hoolimatu sammuga,“ märkis Brühl, viidates vajadusele järgida ettevaatuspõhimõtet. Tema hinnangul peaks taimekaitse tuginema integreeritud meetoditele, mitte sellistele lihtsustatud regulatsioonidele, nagu „Omnibus X“ võib soodustada.