Euroopa Liit lubab jätkata plastjäätmete eksporti Türgisse vaatamata keskkonnariskidele

Euroopa Komisjon on andnud rohelise tule plastjäätmete ekspordi jätkamisele Türgisse, kuigi ametlik analüüs viitab olulistele puudujääkidele sealses jäätmekäitluses. Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu suurim plastjäätmete sihtriik, kuhu saadeti möödunud aastal enam kui pool miljonit tonni prügi.

Euroopa Liidu ametnikud Brüsselis on otsustanud säilitada kehtiva plastjäätmete ekspordikorra Türgisse, vaatamata komisjoni enda raportile, mis toob esile ulatuslikke keskkonnaalaseid murekohti. Türgi võtab vastu enam kui kolmandiku kõigist EList välja veetavatest plastjäätmetest, muutes riigi bloki tähtsaimaks sihtkohaks selles valdkonnas.

Keskkonnariskid ja jäätmevoog

1. septembril avaldatud komisjoni hinnang juhib tähelepanu puudulikule teabele selle kohta, kuidas Türgi saabunud jäätmeid haldab. Raporti kohaselt puudub kindlus, et Euroopa Liidu prügiveo regulatsioone riigis järgitakse. Ekspertide hinnangul taaskasutatakse Türgis vaid umbes 10 protsenti sisseveetud plastjäätmetest. Ülejäänu jõuab prügilatesse või lekib otse keskkonda.

Eelmisel aastal importis Türgi 510 000 tonni plastjäätmeid, mis moodustab 36 protsenti kogu Euroopa Liidust välja veetud plastprügist ja 70 protsenti OECD riikidesse suunatud ekspordist. Kuigi ELi jäätmesaadetiste määrus nõuab hindamist, kas eksport põhjustab sihtriigis keskkonna- või tervisekahjusid, otsustas komisjon, et Türgi on oma õigusraamistikku piisavalt parandanud, et vedu võiks jätkuda.

Kriitika otsuse aadressil

Keskkonnaorganisatsioonid on komisjoni järelduste suhtes kriitilised. Lauren Weir, kes esindab Environmental Investigation Agency’t, nimetas komisjoni hinnangu ja tegelikkuse vahelist vastuolu häirivaks. Tema sõnul näeb regulatsioon ette meetmete rakendamist just siis, kui puuduvad tõendid keskkonnahoidliku käitlemise kohta.

Sama seisukohta jagab Cukurova ülikooli keskkonnateadlane ja Microplastic Research Groupi juht Sedat Gündoğdu. «Komisjoni raport väidab probleemi puudumist vaatamata kuhjuvatele tõenditele,» märkis Gündoğdu. Ta rõhutas, et Euroopa Liit peaks vastutama oma toodetud prügi eest ja peatama saaste eksportimise, mitte seda õigustama. Komisjon kavatseb olukorda uuesti hinnata 2028. aastal.