Euroopa Liit koostab neljale kandidaatriigile konkreetse tegevuskava liitumiseks

Euroopa Komisjon on välja töötamas sihipäraseid „teekaarte“ Montenegrole, Ukrainale, Moldovale ja Albaaniale, et kiirendada nende liitumisprotsessi Euroopa Liiduga. Need riigid on valitud esinumbritena, kellele pakutakse selgeid tähtaegu ja reforminõudeid, jättes teised kandidaatriigid esialgu sellest süsteemist välja.

Euroopa Liidu ametnikud töötavad Brüsselis välja uusi meetmeid, mis peaksid kiirendama nelja kõige perspektiivikama kandidaatriigi liitumist ühendusega. Väljatöötamisel on spetsiaalsed „teekaardid“, mis pakuvad Montenegrole, Ukrainale, Moldovale ja Albaaniale konkreetseid samme ja ajakavasid liikmesuse saavutamiseks, selgub Komisjoni ettevalmistatavatest dokumentidest.

Ehkki nende nelja riigi püüdlusi on Brüsselis toetatud juba pikka aega, on protsess seni olnud veniv ja ebaselge. Uus lähenemine peaks pakkuma kandidaatidele esmakordselt garantiisid: kui nad viivad ellu vajalikud reformid, võetakse nad liitu vastu. Kavad sisaldavad orienteeruvaid tähtaegu läbirääkimiste „klastrite“ ehk reformipakettide lõpuleviimiseks, mis on olulised vahe-eesmärgid teel täisliikmesuseni.

Valitud kandidaadid ja ootused

Kõigile kandidaatriikidele uut plaani esialgu ei pakuta. Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Bosnia ja Hertsegoviina, samuti Gruusia, Türgi ja Serbia jäävad sellest skeemist esialgu välja. Viimaste puhul on mureks demokraatliku ja õigusriikliku olukorra taandareng, mis on liitumisprotsessi seisanud. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis juba septembri alguses peetud kõnes märku, et toetus suunatakse neile riikidele, kes on teinud kõige rohkem edusamme.

Lisaks reformidele seab uus kava kohustusi ka praegustele liikmesriikidele, kes peavad liitumisprotsessi heaks kiitma. Komisjon rõhutab, et tegemist on geopoliitilise imperatiiviga, eriti olukorras, kus pinged suhetes Venemaa ja Hiinaga ning ebakindlus USAga sunnivad Euroopat oma julgeolekuruumi kindlustama. Eesmärk on vältida olukorda, kus liitumisootuses riigid kaotavad usu ja satuvad teiste mõjujõudude surve alla.

Reformid ja sisejulgeolek

Komisjon koos laienemisvolinik Marta Kosiga valmistab ette ka ettepanekuid Euroopa Liidu sisemiste toimimismehhanismide muutmiseks. See peaks tagama, et uute liikmete lisandumine ei halvaks liidu võimekust teha otsuseid. Võimalike muudatuste hulka võivad kuuluda erakorralised klauslid ja üleminekuperioodid, mis piiravad uute liikmete teatud õigusi kuni täieliku kohanemiseni. Need ettepanekud, mida nõustab Alexandre Adam, esitatakse ametnikele 6. oktoobril.

Liikmesriikide pealinnad on laienemise suhtes siiski ettevaatlikud, pidades silmas varasemaid kogemusi, kus mõne riigi õigusriigi põhimõtete nõrgenemine on toonud kaasa vetoõiguse kuritarvitamise ja poliitiliste otsuste blokeerimise. 15. oktoobril algaval kahepäevasel Brüsseli tippkohtumisel oodatakse riigijuhtidelt strateegilist diskussiooni, kus püütakse saavutada poliitiline toetus laienemistempo kiirendamiseks. Enne tippkohtumist külastab von der Leyen Lääne-Balkani riike, et arutada edasisi samme kohapealsete liidritega.