Euroopa Liit kiirustab eelarvekokkuleppega Saksamaa regionaalvalimiste taustal

Euroopa Liidu juhid pingutavad kahe triljoni euro suuruse seitsmeaastase eelarve kinnitamise nimel enne aasta lõppu, kartes 2027. aasta valimiste mõju. Saksamaal toimuvad pühapäevased valimised Saksi-Anhalti liidumaal on pannud diplomaadid muretsema euroskeptiliste jõudude kasvu pärast.

Brüsselis valitseb märgatav ärevus seoses pühapäeval Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaal toimuvate valimistega. Erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) tugev esinemine tõstab esile riski, et euroskeptilised ja rahvuslikult meelestatud jõud võivad peagi mõjutada liikmesriikide poliitikat. Diplomaadid näevad selles selget hoiatust: Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarve läbirääkimised tuleb lõpetada enne, kui poliitiline maastik 2027. aastal toimuvate valimiste tõttu muutub ettearvamatuks.

Valimistsükkel survestab kõnelusi

Järgmisel aastal ootavad valimised ees mitmeid suuri liikmesriike, sealhulgas Prantsusmaad, Hispaaniat, Itaaliat, Poolat, Kreekat, Slovakkiat ja Eestit. Euroopa Parlamendi eelarve raportöör Siegfried Mureșan rõhutas, et nelja viiest suurimast liikmesriigist ootavad parlamendi- või presidendivalimised, mistõttu muutub kokkulepete saavutamine keerukamaks.

Eelarveprotsess on olnud kuudepikkuses patiseisus, kus vastanduvad riigid, kes soovivad suuremaid kulutusi, ja riigid, kes nõuavad kokkuhoidu. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa külastab hetkel pealinnu, et erimeelsusi vähendada. Üks diplomaatilistest allikatest märkis, et kui detsembris kokkuleppele ei jõuta, muutub olukord kriitiliseks, kuna järgnevad kuud kattuvad juba valimiskampaaniatega, sealhulgas Prantsusmaal.

Prantsusmaa nõudmised ja eelarvekärped

Brüssel kardab eelkõige Prantsusmaa presidendivalimiste tulemust. Kui Marine Le Pen võidaks, on ta lubanud vähendada Prantsusmaa panust EL-i eelarvesse poole võrra. See sunnib praegust presidenti Emmanuel Macroni leidma lahendusi, mis ei kahjustaks riigi majanduslikku seisu. Prantsusmaa üheks nõudmisteks on uute üle-euroopaliste maksude, nn omarahastuse kehtestamine, mis võimaldaks finantseerida liidu prioriteete, nagu digihiiglaste maksustamine või keskkonnalõivud.

Euroopa Liidu eelarvevolinik Piotr Serafin hoiatas aga, et kui eelarvet kärbitakse Saksamaa juhitud kokkuhoiunõudmiste kohaselt, kannatavad esimesena liidu prioriteedid: konkurentsivõime, kaitsevõime ja julgeolek.

Eesti seisukoht: julgeolek ja raha

Eesti peaminister Kristen Michal rõhutas kohtumisel Costaga, et eelarve peab kajastama tänapäeva julgeolekuolukorda. "Euroopa ei saa paluda oma idapoolsetelt liikmetelt kasvava julgeolekukoorma kandmist, samal ajal kui rahastusprioriteedid on paika pandud justkui maailm poleks muutunud," sõnas Michal.

Iirimaa Euroopa asjade minister Thomas Byrne, kes juhib läbirääkimisi, kinnitas, et eesmärk on saada seadusandlus valmis veel sel aastal. Oktoobri keskel toimub Euroopa Liidu liidrite tippkohtumine, kus Iirimaa esitab uuendatud läbirääkimispositsiooni. Järgmine kohtumine on planeeritud novembri lõppu, millele järgneb detsembris lõplik ja eeldatavasti pikk läbirääkimisvoor.