Euroopa Liit jääb 2030. aasta kaitse-eesmärkide saavutamisel hätta

Euroopa Kaitseagentuuri värske analüüs hoiatab, et liikmesriikide relvastusplaanid ei ole piisavalt kiired ega tõhusad, et olla 2030. aastaks valmis võimalikuks agressiooniks Venemaa poolt. Puudujäägid on eriti silmatorkavad õhutõrjes, laskemoona varudes ja mehitamata õhusõidukite osas.

Euroopa Liidu liikmesriikide praegune tempo oma kaitsevõime tugevdamisel on ebapiisav, et saavutada 2030. aastaks vajalik valmisolek võimaliku sõjalise vastasseisu jaoks Venemaaga. Euroopa Kaitseagentuuri uus raport, mis koostati bloki juhtidele ülevaate saamiseks, märgib, et praegused riiklikud relvastumisplaanid ei suuda kõrvaldada kriitilisi puudujääke, mis seavad Euroopa julgeoleku ohtu.

Kriitilised lüngad kaitsevõimes

Raport toob esile mitmeid valdkondi, kus Euroopa kaitsevõime on praegu murettekitavalt nõrk. Probleemide loetelu on pikk: puudujäägid on märgatavad nii õhu- ja raketikaitses kui ka maismaa- ja mereväe lahinguvõimekuses. Samuti on kriitilises seisus laskemoona varud ja droonide hulk, mis on kaasaegses sõjapidamises otsustava tähtsusega. Autorid rõhutavad dokumendis: «Seoses ebastabiilse ja halveneva julgeolekuolukorraga ning Venemaa agressiooni ohuga on vaja tegutseda otsustavamalt ja märgatavalt kiiremini kui praegu, et tagada kaitsevalmidus 2030. aastaks.»

Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseministrid kogunevad Brüsselis, et analüüsida agentuuri koostatud dokumenti ja leida viise kaitsekoostöö tõhustamiseks. Pärast seda kohtumist esitatakse analüüsi tulemused otse blokki juhtivatele riigipeadele.

Varasemad püüdlused ja strateegia

Juba 19. märtsil 2025. aastal tutvustasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja Kaja Kallas ambitsioonikat plaani «Valge raamat Euroopa kaitse kohta ja relvastuspakett "Valmidus 2030"». Selles dokumendis sätestati konkreetsed ettepanekud koostööks, mille eesmärk oli tugevdada Euroopa kaitsetööstust ja ühtlustada kaitsehankeid.

Kallas märkis toona: «Me oleme tuvastanud puudujäägid EL-i riikide suutlikkuses ja pakkunud koostööideid nende kõrvaldamiseks vastavalt NATO võimekuse prioriteetidele. See eeldab Euroopa laskemoona-, relva- ja sõjatehnika varude täiendamist, samuti tarnete korraldamist Ukrainale ja ulatuslike üldeuroopaliste projektide arendamist.» Strateegia eesmärk on toetada liikmesriike nõudluse ühendamisel ja tehniliste nõuete ühtlustamisel, et ületada individuaalsetest piirangutest tingitud raskusi.