Euroopa Liit alustas Pekingis läbirääkimisi Hiinaga kaubandusdefitsiidi vähendamiseks

Euroopa kaubandusvolinik Maroš Šefčovič alustas neljapäeval Pekingis kahepäevaseid kõnelusi, et lahendada EL-i ühe miljardi euro suurune igapäevane kaubandusdefitsiit Hiinaga. Läbirääkimiste ebaõnnestumisel ähvardab Brüssel kehtestada Hiina impordile täiendavaid kaubanduspiiranguid.

Euroopa kaubandusvolinik Maroš Šefčovič alustas neljapäeval Pekingis läbirääkimisi, mille eesmärk on korrigeerida Euroopa Liidu ja Hiina vahelist ebavõrdset kaubandusbilanssi. Kõnelused on viimane etapp juunis käivitatud protsessist ning nende tulemusest sõltub, kas Brüssel rakendab Hiina kaupade suhtes uusi piiranguid. Euroopa Liidu juhid vaatavad läbirääkimiste tulemused üle järgmisel neljapäeval toimuval tippkohtumisel Brüsselis.

Kõneluste õnnestumine sõltub Hiina kaubandusministri Wang Wentao valmisolekust järeleandmisteks. Kui kokkulepet ei saavutata, on Euroopa Komisjon hoiatanud ühepoolsete kaitsemeetmete rakendamisest, mis hõlmaksid impordikvoote ja tariife. Arutelude keskmes on autotööstus, kus Hiina toodang on kiiresti turuosa vallutanud. Augustis oli iga kaheksas Euroopa Liidus müüdud sõiduk Hiina päritolu, toetatuna suuresti hübriidelektriautode müügikasvust, mida 2024. aastal kehtestatud täiendavad kompensatsioonimaksud veel ei puuduta.

Prantsusmaa ja Saksamaa surve

Šefčovič saabus visiidile Euroopa kahe suurima majanduse, Prantsusmaa ja Saksamaa juhtide toetusel. Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler saatsid esmaspäeval ühispöördumise Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, milles nad pooldavad jõulisemat sekkumist turgu moonutava impordi vastu. Ehkki pöördumises Hiinat otsesõnu ei nimetatud, on ettepanekute sisu suunatud eelkõige Pekingi kaubandustavade vastu.

Lisaks autotööstusele plaanib Euroopa Komisjon võtta luubi alla keemiatööstuse. Tööstusvolinik Stéphane Séjourné teatas neljapäeval, et komissaride kolleegium kavandab sihipäraseid kaitsemeetmeid plasti- ja komposiitmaterjalidele, juhul kui liikmesriigid selleks soovi avaldavad.

Gunnar Wiegand, endine EL-i diplomaatilise teenistuse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna osakonna juht, märkis, et Hiinal on vähe manööverdamisruumi järeleandmisteks. Riigi majanduskasv sõltub sisenõudluse nõrkuse ja kinnisvarasektori krahhi tõttu tugevalt ekspordist. Wiegandi sõnul kardab Peking, et konkreetsete järeleandmiste tegemine Euroopale sunniks neid samalaadseid tingimusi pakkuma ka teistele turgudele, nagu Kagu-Aasia riigid, mis kahjustaks Hiina globaalset konkurentsivõimet.