Euroopa Liit alustab sõltumatuse saavutamist USA kaitsetehnoloogiast

Euroopa Liit on käivitanud ulatusliku strateegilise algatuse, et vähendada sõltuvust USA relvasüsteemidest ja regulatsioonidest. Aastaks 2030 soovib blokk suunata vähemalt poole sõjalistest hangetest Euroopa siseturule.

Euroopa Liidu liikmesriigid on alustanud süsteemset protsessi, et vähendada sõltuvust Ameerika Ühendriikide sõjalisest tehnoloogiast. Muudatuse ajendiks on kasvav mure Washingtoni poliitilise ennustamatuse, muutuvate globaalsete prioriteetide ja USA kehtestatud ekspordikontrolli reeglite pärast. Uue Euroopa kaitse- ja tööstusstrateegia eesmärk on saavutada olukord, kus vähemalt 50 protsenti sõjalistest hankelepingutest sõlmitakse Euroopa tootjatega.

ITAR-i mõju piiramine

Peamiseks takistuseks Euroopa suveräänsusele on USA kehtestatud rahvusvahelised relvakaubanduse eeskirjad (ITAR). Nende kohaselt võib Washington kontrollida mis tahes relvasüsteemi eksporti, moderniseerimist või ümberpaigutamist, kui see sisaldab kasvõi väikeseid Ameerika komponente. See on viinud olukorrani, kus Euroopa ettevõtted on sunnitud oma tehnoloogilisi lahendusi USA ametkondadega kooskõlastama. Euroopa Liidu uus algatus, mille üheks alustalaks on püüdlus suurendada kaitseinvesteeringuid, seab eesmärgiks sellise tehnoloogilise sõltuvuse vähendamise.

Mitmed Euroopa ettevõtted on juba astunud samme "ITAR-vabade" toodete arendamiseks. Sarnaseid lahendusi rakendavad mitmed tootjad, kes otsivad võimalusi vähendada vajadust väliste komponentide järele.

Killustatus takistab arengut

Vaatamata ambitsioonikatele plaanidele seisab Euroopa silmitsi sisemiste takistustega. Euroopa Liidu kaitsetööstus on endiselt tugevalt killustunud 27 erineva rahvusliku turu vahel, kus iga riik eelistab oma kodumaiseid tootjaid. Erinevalt USA-st, kus Pentagon tegutseb keskse tellijana ja määrab ühtsed standardid, tegutseb Euroopa kui kogum eraldiseisvaid üksusi. See viib efektiivsuse languseni, kus sarnaseid süsteeme toodetakse väikestes partiides, mis tõstab lõpphinda ja pärsib mastaabisäästu.

Eksperdid on rõhutanud, et Washingtoni fookuse nihkumine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda on struktuurne ja pikaajaline protsess, mitte ajutine poliitiline muutus. See sunnib Euroopa riike võtma vastutust oma julgeoleku eest, olenemata sellest, kes on Valges Majas võimul.

Ukraina roll "elava laborina"

Ukraina konflikt on muutunud Euroopa kaitsetööstuse jaoks testimispolügooniks, kus uued tehnoloogiad, eriti droonid ja elektroonilise sõjapidamise vahendid, arenevad iganädalaselt. Sõlmitud julgeolekukokkulepped toetavad koostööd Ukraina kaitsetööstusega. See võimaldab Euroopa ettevõtetel katsetada seadmeid reaalsetes tingimustes ja kiirendada tootearendust, mis varem võttis aastaid. Ukraina kogemus on andnud sisendi ka uute Euroopa standardite loomiseks, sealhulgas lahinguvälja juhtimissüsteemide ja massilise droonitootmise vallas.