Euroopa Liidus jõustub keeld hävitada müümata jäänud rõivaid ja jalatseid

Euroopa Liidus jõustub keeld hävitada müümata jäänud rõivaid ja jalatseid

Alates 19. juulist 2026 on suurtel rõivakaubandusettevõtetel Euroopa Liidus keelatud müümata jäänud tooteid utiliseerida. Ettevõtted peavad nüüd leidma viise rõivaste annetamiseks või ümbertöötlemiseks.

Eesti

Euroopa Liidus jõustub 19. juulil uus regulatsioon, mis keelab suurtel rõivakaubandusettevõtetel müümata jäänud riiete ja jalatsite hävitamise. Muudatuse eesmärk on vähendada tekstiilitööstuse tekitatud keskkonnakoormust ja suunata ettevõtteid säästvamale ärimudelile.

Praeguse seisuga kehtib keeld vaid suurettevõtetele. Keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad need reeglid kohustuslikuks alles 2030. aasta juulis.

Keskkonnamõju vähendamine

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on seni prügimägedele jõudnud märkimisväärne osa tekstiilitoodangust, igal aastal umbes 600 000 tonni. Turule toodud uutest rõivastest ja jalatsitest hävitati varem neli kuni üheksa protsenti, mis koosnesid peamiselt tagastatud kaupadest või hooaja lõpus müümata jäänud kollektsioonidest.

Ettevõtted peavad nüüd leidma müümata jäänud kaubale alternatiivse kasutuse. Seadus näeb ette võimaluse annetada rõivad heategevuseks või suunata need ümbertöötlemisse. Siiski pole keeld absoluutne: erandeid tehakse juhtudel, kui toodete hävitamine on vältimatu tehnilistel põhjustel või turvalisuse tagamiseks.

Taust ja varasem regulatsioon

Poliitilises plaanis on rõivakaubanduse kontroll karmistunud juba varem. 2025. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega nõuti rangemat kontrolli eelkõige Aasiast pärit odavbrändide üle. Sarnaseid samme on astunud ka liikmesriigid eraldiseisvalt, näiteks Prantsusmaa, kus on kehtestatud piirangud selliste platvormide nagu Shein ja Temu tegevusele.

Ava rakenduses →