Euroopa Liidu uus 1,5 miljardi eurone akufond sunnib tootjaid konkurentsile

Euroopa Komisjon on käivitanud 1,5 miljardi euro suuruse laenuprogrammi, et toetada Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevaid akutootjaid ja vähendada sõltuvust Aasia komponentidest. Algatuse eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet kiiresti arenevas elektrilise liikuvuse sektoris.

Euroopa Liit on astunud otsustava sammu oma strateegilise autonoomia suurendamiseks akutehnoloogiate valdkonnas, käivitades 9. juunil uue 1,5 miljardi euro suuruse akutehnoloogia võimendusrahastu. See meede on suunatud Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele, pakkudes neile innovatsioonifondist intressivabu laene, et edendada kohalikku tootmist ja tagada energiasiirde edukus.

Konkurentsivõime tugevdamine Aasia vastu

Analüütikute hinnangul ei piisa ainult nõudluse stimuleerimisest regulatsioonide kaudu. Euroopa akutootjad vajavad ellujäämiseks otsest finantsabi, et suuta konkureerida odavama Aasia toodanguga. Ekspertide sõnul on vajalikud ka täiendavad meetmed, nagu maksusoodustused Euroopas valmistatud komponentide kasutamisel ning hinnavahelepingud, mis soosiksid kohalike akude eelistamist suurprojektides.

«Ilma ELi kiire toetuseta riskib Euroopa kaotada kontrolli ühe olulisema sektori üle, mis toetab energiasiirde ja elektrilise liikuvuse arengut,» hoiatasid valdkonna eksperdid. Nende hinnangul on tööstuse arengu jaoks oluline Euroopa-siseste investeeringute soodustamine.

Ranged nõuded toetuse saamiseks

Rahastuse kättesaadavus on siiski seotud kindlate kriteeriumidega. Programmist laenu taotlemiseks peab ettevõtte tootmisvõimsus ulatuma vähemalt 10 gigavatt-tunnini. Ühe projekti puhul on maksimaalne laenusumma seatud 500 miljonile eurole. Programm on eriline selle poolest, et tegemist on Euroopa Liidu esimese otsetoetusmeetmega, mis on suunatud just akusektorile.

Samas tekib küsimusi toetuste kättesaadavuse osas. Mõned riiklikud toetusmeetmed, nagu näiteks Poolas 2025. aastal välja kuulutatud teadus- ja arendustegevuse toetused, sisaldavad piiranguid ettevõtetele, mille kontrollosalus asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda. See tähendab, et väliskapitalil põhinevad ettevõtted, nagu LG Energy Solution, peavad oma investeeringute planeerimisel arvestama erinevate rahastusallikatega, toetudes pigem oma vahenditele või üldistele innovatsioonifondidele.