Euroopa Liidu tippkohtumisel Brüsselis tekkis kolmetunnine vaidlus kliimapoliitika üle

Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumine Brüsselis takerdus juba esimeses voorus tulisesse dispuuti kavandatava süsinikumaksu üle. Mitmed liikmesriigid nõudsid transpordi ja kütmise heitmekvootide kauplemissüsteemi edasilükkamist või tühistamist, kuid enamus bloki liikmeid lükkas ettepaneku tagasi.

Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu riigijuhid pühendasid neljapäeval toimunud tippkohtumise esimese sessiooni energeetikaküsimuste asemel kolmetunnisele vastasseisule, mis puudutas süsinikuhindade kehtestamist autokütusele ja hoonete kütmisele. Arutelu venis sedavõrd, et lõunasöök lükkus edasi pärastlõunasse.

Tüli keskmes on ETS2 süsteem, mis peaks alates 2028. aastast hakkama maksustama transpordi ja kütte heitkoguseid. Itaalia, Poola, Tšehhi ja Ungari tegid ettepaneku lükata selle jõustumine kahe aasta võrra edasi. Eesti esindajad pakkusid välja kava, mille kohaselt võiks süsteemist üldse loobuda.

Vaidlused süsinikuhindade üle

Enamik bloki liikmesriike lükkas nõudmised tagasi, hinnates neid vastuvõetamatuteks. Diplomaatilistes ringkondades rõhutati, et 2028. aasta tähtaeg ei ole läbiräägitav. See lahkarvamus peegeldab parempoolsete valitsuste kasvavat soovi leevendada EL-i ambitsioonikat rohekava, väites, et see suurendab kodumajapidamiste energiakulusid.

Pingeid suurendab ka algse heitmekaubandussüsteemi (ETS) reform, mis puudutab tehaseid ja elektrijaamu. Itaalia ja Poola on koondanud enda ümber 16-liikmelise riikide grupi, kes on süsteemi vastu seisnud. Nende eesmärk on nõrgendada Euroopa Komisjoni juulikuist ülevaadet, hoolimata sellest, et see kava juba praegu vähendab piiranguid, et anda tööstusele üleminekuks rohkem aega.

Poliitilised pinged Euroopas

Põhja-Euroopa riigid, Holland, Prantsusmaa ja Saksamaa on esialgu jäänud ETS2 pooldajateks. Siiski on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi positsioonid muutumas ebakindlaks, kuna mõlemad juhid peavad arvestama parempoolsete jõudude survega. Saksamaal on Alternative für Deutschland valimistel tugeva tulemuse teinud, Prantsusmaal aga on Marine Le Pen populaarsusküsitlustes juhtimas.

Prantsuse parempoolne poliitik Jordan Bardella on varasemalt Euroopa Parlamendis süsteemi teravalt kritiseerinud, nimetades seda bürokraatlikuks ja kodanikele kulukaks koormaks. Valimistsükkel, mis Prantsusmaal terendab 2027. aastal, muudab Euroopa Liidu kliimapoliitika kaitse keerulisemaks.