Euroopa Liidu tehnoloogiapoliitika: kuidas reguleerida pilveteenuste suveräänsust?

Euroopa Komisjon valmistab ette pilveteenuste ja tehisintellekti arendamise seadust (CADA), mis seab eesmärgiks ühtlustada digitaalse suveräänsuse nõudeid. Debati keskmes on küsimus, kas Euroopa peaks eelistama vaid kodumaist tehnoloogiat või toetama partnerlusmudeleid, mis võimaldavad kiiremat skaleerimist.

Euroopa Liidu institutsioonid on alustanud tööd uue pilveteenuste ja tehisintellekti arendamise seadusega (CADA), mis peaks tooma selgust sellesse, mida tähendab digitaalne suveräänsus. Praegune turuolukord on tekitanud vajaduse ühtse standardi järele, et vältida olukorda, kus ettevõtted turundavad teenuseid suveräänsetena, ilma et need tegelikkuses andmete kontrolli täielikult tagaksid. Seaduse eesmärk on luua raamistik, millega poliitikud saavad hinnata turul pakutavate lahenduste vastavust nõuetele.

Partnerlusmudelid kui konkurentsivõime tagatis

Üks peamisi vaidluspunkte on see, kas Euroopa suudab oma andmetaristu suveräänsuse saavutada ilma koostööta väliste tehnoloogiafirmadega. CADA esialgne kava eeldab, et Euroopa andmekeskuste võimekuse märkimisväärne suurendamine võtab aega ligikaudu viis kuni seitse aastat. Ekspertide hinnangul on aga Euroopa pilveteenuse pakkujatel võimalik juba praegu pakkuda suveräänseid teenuseid, ühendades kohaliku operatiivjuhtimise tõestatud tehnoloogialahendustega, selle asemel et kulutada aastaid taristu nullist ülesehitamiseks.

Itaalia näide digitaalses identiteedis

Praktilist mudelit demonstreerib Itaalia, kus riiklik trükikoja ja rahapaja institutsioon IPZS, mis allub Itaalia majandus- ja rahandusministeeriumile, ehitab kaasaegset rakendusplatvormi Euroopa digitaalse identiteedi rahakoti (EUDI wallet) jaoks. See projekt on näide sellest, kuidas kombineerida Euroopa Liidu jurisdiktsiooni all olev infrastruktuur ja tehnoloogiapartnerid, et saavutada vajalik skaleeritavus. Just sellised partnerlusmudelid võimaldavad ettevõtetel, näiteks IONOS-il ja Uniserveril, pakkuda teenuseid Euroopa andmekeskustes, säilitades samal ajal kontrolli andmete ja operatsioonide üle.

Parlament ja Euroopa Nõukogu peavad seadusandluse väljatöötamisel otsustama, kas sätestada nõuded nii, et need soosivad vaid täielikult Euroopas arendatud tehnoloogilist virna. Analüütikud hoiatavad, et liiga kitsad definitsioonid võivad välistada tõhusad partnerlusmudelid, mida Euroopa pilveteenuse pakkujad praegu juba kasutavad andmekaitse ja operatiivjuhtimise tagamiseks.