Euroopa Liidu plaan murda Hiina toorainesõltuvus Brüsselis on takerdunud

Euroopa Liidu kava saavutada sõltumatus kriitiliste toorainete tarneahelas on sattunud raskustesse, kuna vaid veerand strateegilistest projektidest püsib graafikus. Finantsilised takistused ja regulatiivsed vaidlused on seiskamas mitmeid olulisi algatusi, jättes liidu eesmärgid aastaks 2030 kahtluse alla.

Brüsselis on selgunud, et Euroopa Liidu ambitsioonikas kava vabaneda Hiina ülemvõimust kriitiliste toorainete turul liigub planeeritust aeglasemalt. Kaks aastat pärast 2024. aastal jõustunud kriitiliste toorainete määrust on vaid veerand eristaatusega kriitiliste mineraalide projektidest graafikus.

Euroopa Keskkonnakaitse Büroo (EEB) analüüsi kohaselt on vähemalt kolmandik strateegilistest kaevandus- ja töötlemisprojektidest kas hilinenud, seiskunud või ohus. Tööstuse esindajad ja sõltumatud analüütikud osutavad finantsilistele ning regulatiivsetele takistustele, mis muudavad maapõuevarade kasutuselevõtu Euroopas keeruliseks, vaatamata komisjoni lubatud kiirendatud loamenetlustele.

Takistused ja nurjunud plaanid

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas hiljutises kõnes, et Euroopa sõltub Hiinast üle 80 protsendi ulatuses paljude kriitiliste toorainete puhul, kusjuures mõne haruldase muldmetalli puhul ulatub see näitaja 90 protsendini. Eesmärk on vähendada seda sõltuvust, arendades 2030. aastaks välja kodumaise tootmisvõimekuse liitiumi, nikli ja koobalti tarbeks.

Ometi on esimene, 2024. aasta märtsis välja kuulutatud 47 projekti nimekiri näidanud karmi reaalsust. Näiteks Prantsusmaa ettevõte Viridian Lithium läks pankrotti, suutmata leida vajalikku rahastust, samas kui Portugali José de Mello Group ei suutnud finantseerida oma 492 miljoni euro suurust rafineerimistehast. Ka Serbias asuv Rio Tinto Jadar-projekt, mis pidi katma veerandi Euroopa nõudlusest, on peatatud kohalike keskkonnaprotestide ja korruptsioonisüüdistuste tõttu.

Bürokraatia ja kohalik vastuseis

Rootsi kaevandusgigandi LKAB endine tegevjuht Jan Moström nentis, et ilma ettenägematute muudatusteta jäävad Euroopa Liidu seatud eesmärgid kättesaamatuks. Töösturid leiavad, et strateegilise projekti staatus ei paku oodatud leevendust. Rootsi kaevandusettevõtte Boliden juht Michael Staffas on väljendanud skepsist määruse tegeliku mõju osas, viidates keerukatele siseriiklikele loamenetlustele, mis ületavad märgatavalt komisjoni seatud tähtaegu.

Täiendavat survet avaldab Rootsis asuv Per Geijer maardla, kus kohalikud saami kogukonnad on vastu kaevandustegevusele, viidates põhjapõdrakasvatuse traditsioonide hävimisele. Euroopa Liidu tööstusvolinik Stéphane Séjourné esitleb uut nimekirja projektidest, mis saavad eelisjuurdepääsu rahastusele ja abile Brüsselist, kuid tööstusringkonnad hoiatavad, et bürokraatlik staatus üksi ei lahenda fundamentaalseid turuprobleeme.