Euroopa Liidu pikaajaline eelarve võib oodatust märgatavalt väiksemaks jääda

Brüssel valmistab ette 2028.-2034. aasta eelarvet, kuid rahastusallikate nappus võib viia plaanide olulise kärpimiseni. Liikmesriigid on skeptilised oma maksutulude loovutamise suhtes Euroopa Liidu kesksele eelarvele.

Euroopa Liidu eelarveperiood aastateks 2028-2034 on planeeritud umbes kahe triljoni euro suuruseks, kuid märkimisväärne osa sellest summast on praeguse seisuga olemas vaid paberil. Euroopa Komisjon on liikmesriike hoiatanud, et juhul, kui kokkulepet uute üle-euroopaliste maksude kehtestamiseks ei sünni, võib pikaajaline eelarve kahaneda kuni 40 protsenti.

Eelarve kavandamist survestavad mitmed tegurid, sealhulgas inflatsioon, kasvavad kaitsekulutused, vajadus toetada Ukrainat ning koroonapandeemia ajal tekkinud võlgade teenindamine. Kuigi kahe triljoni eurone suurusjärk tundub ambitsioonikas, on tegelik finantsplaan liikmesriikide vastuseisu tõttu ohus.

Liikmesriikide vastuseis uutele maksudele

Europarlamendi saadik Nils Ušakovs nentis, et läbirääkimiste käigus kipuvad esialgsed numbrid pigem kahanema. „Neid pretsedente ei ole, et riigid ütleksid eelarve osas: 'Kihvt, lisame raha juurde',“ sõnas Ušakovs.

Tema sõnul on praegune majandusolukord Euroopas keeruline ning ükski riik ei soovi oma eelarvelisi kohustusi EL-i tasandil suurendada. Brüssel on arutanud ideid kehtestada täiendavaid makse näiteks lennutranspordile, tubakatoodetele ja suhkrule, et täita eelarveauke. Need meetmed suunaksid raha otse Euroopa Liidu eelarvesse, mööda liikmesriikide rahvuslikest eelarvetest.

Aktsiisitulu jääb riikidele

Ušakovsi hinnangul on selliste maksude kehtestamine teoreetiliselt õige samm, kuid praktikas teostamatu. „Kui on mingi finantsallikas, mida saab maksustada ja saada arvestatavat tulu, siis ükski riik ei loobu sellest võimalusest,“ ütles ta. Tema hinnangul ei ole Eesti, Saksamaa ega Hispaania valmis loovutama aktsiisimakse, kuna need vahendid on vajalikud nende endi rahvuslike eelarvete täitmiseks.

Eurosaadiku sõnul võiks üheks reaalsemaks maksustamisobjektiks kujuneda võrguhasartmängude sektor. Samas tunnistas ta, et isegi see meede ei suudaks kompenseerida traditsiooniliste EL-i programmide, nagu näiteks põllumajandustoetuste, võimalikku kärpimist.