Euroopa Liidu naftaimpordi maksumus kasvas teises kvartalis järsult

Euroopa Liidu naftaimpordi maksumus tõusis 2026. aasta teises kvartalis 56 protsenti, hoolimata sellest, et tarnitud toornafta kogused jäid mullusega võrreldes peaaegu samaks. Eurostati andmetel on impordikulud jõudnud tagasi 2022. aasta tasemele, ehkki füüsilist naftat osteti vähem.

Euroopa Liidu energiaturul on aset leidnud märgatav hinnatõus: 2026. aasta teises kvartalis kasvas naftaimpordi igakuine maksumus 17,7 miljardilt eurolt 27,6 miljardile eurole. See tähendab ligi 56-protsendist hüpet, kuigi tarnemahtude füüsilised näitajad jäid Eurostati andmetel praktiliselt muutumatuks.

Keskmiselt importisid Euroopa Liidu liikmesriigid tänavu teises kvartalis 36,7 miljonit tonni naftat kuus, mis on 1,2 protsenti enam kui 2025. aastal. Võrreldes 2022. aastaga on aga näha selget erinevust: toona imporditi 39,8 miljonit tonni kuus samasuguse hinnataseme juures, mis tähendab, et .

Energiakandjate impordi muutused

Üldiselt kasvas kõigi olulisemate energiakandjate impordimaksumus Euroopa Liidus teises kvartalis aastatagusega võrreldes 39,3 protsenti, samas kui mahtude üldine kasv oli vaid 0,4 protsenti. See peegeldab laiemat hinnasurvet energiaturul.

Maagaasi puhul on pilt mitmekesisem. Veeldatud maagaasi (LNG) imporditi keskmiselt 7,9 miljonit tonni kuus, mis on 5,6 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Hoolimata mahtude langusest kasvas selle maksumus 4,7 miljardi euroni kuus. Torugaasi puhul seevastu mahud kasvasid 3,4 protsenti, ulatudes 8,6 miljoni tonnini, makstes samuti ligi 4,7 miljardit eurot.

Tarnijate uus struktuur

Euroopa energiaimpordi struktuur on pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas kardinaalselt muutunud. Eurostati andmed näitavad, et Venemaa roll on langenud marginaalseks: naftaimpordis moodustas Venemaa osakaal vaid ühe protsendi. Suurimaks naftatarnijaks olid teises kvartalis Ameerika Ühendriigid 18,8-protsendise turuosaga, järgnesid Norra 14,3 ja Kasahstan 13,4 protsendiga.

LNG-turul on USA positsioon veelgi tugevam, pakkudes 63,2 protsenti Euroopa Liidu impordist. Torugaasi vallas domineerib endiselt Norra, kelle osakaal on 51,2 protsenti, järgnevad Alžeeria ja Suurbritannia. Venemaa osa torugaasi impordis on langenud 10,2 protsendini.