Euroopa Liidu keeld müümata rõivaste hävitamiseks Eesti kaupmehi ei kõiguta

Alates 19. juulist kehtib Euroopa Liidus uus määrus, mis keelab suurettevõtetel müümata jäänud tekstiili hävitamise. Eesti kaupmehed muudatust ei pelga, kuna kaupade realiseerimine allahindluste ja taaskasutuse kaudu on siinsel turul juba tavapärane praktika.

Alates 19. juulist on Euroopa Liidus jõus uus ökodisaini määrus, mis keelab suurettevõtetel müümata jäänud rõivaste, jalatsite ja aksessuaaride hävitamise. Uute reeglite kohaselt peavad ettevõtjad suunama realiseerimata jäänud kauba annetustesse, parandusse või ringlusse. Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks ei too regulatsioon suuri muutusi, kuna kohalik turg on juba harjunud kaupu allahindluste abil lõpuni müüma.

Ärimudelid on juba kohandatud

Kaubamaja AS-i arendus- ja haldusdirektor Liina Männamaa kinnitas, et nende ettevõte ei ole kunagi müümata jäänud kaupa hävitanud. Hooaja lõpus suunatakse tooted soodushinnaga müüki Leiupoodi või tagastatakse hankijatele, mistõttu määruse jõustumine otsest mõju ei avaldanud. Sarnast olukorda kirjeldas Eesti rõiva- ja tekstiililiidu tegevjuht Ruta Rannala. Tema sõnul on enamik liidu liikmeid väikesed või keskmise suurusega ettevõtted, keda nõue praegu ei puuduta. Samuti toodavad paljud Eesti tegijad kaupa tellimuspõhiselt, mis hoiab laojäägid kontrolli all.

Määruse ulatus ja erandid

Mihkel Krusberg kliimaministeeriumist selgitas, et reegel laieneb kõigile turuosalistele. Ta rõhutas: «Võimaluse korral tuleb need müüa, annetada, parandada, korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta.» Siiski sisaldab määrus erandeid, mis lubavad kaupa kõrvaldada juhul, kui tegemist on ohtlike toodete, võltsingute või annetamisest keeldunud esemetega. Eesti kaubandus-tööstuskoja kommunikatsiooni- ja arendusjuht Kaur Orgussaar märkis, et koda pidas määruse juures olulisimaks ühtsete nõuete kehtestamist kogu siseturul, et vältida konkurentsi moonutamist liikmesriikide vahel. Alates 2030. aastast laieneb nõue ka keskmise suurusega ettevõtetele.