Euroopa Liidu kava Vene energia impordist loobumiseks on toppama jäänud

Euroopa Kontrollikoja värske auditi kohaselt ei ole Euroopa Liit suutnud 2022. aastal käivitatud REPowerEU programmi raames oma eesmärke Venemaa naftast ja gaasist vabanemisel täita. Hoolimata 300 miljardi euro suurusest kättesaadavast eelarvest on liikmesriigid kasutanud vaid 54,3 miljardit eurot.

Euroopa Liit on jäänud oma strateegiliste energiaplaanidega oluliselt maha, selgub Euroopa Kontrollikoja (ECA) värskest auditist. 2022. aastal käivitatud programm REPowerEU, mille eesmärk oli vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, ei ole oodatud tulemusi andnud. Kahe aasta jooksul on liikmesriigid eraldatud 300 miljardist eurost suutnud kasutusele võtta vaid 54,3 miljardit eurot.

«Programm on kahe aastaga seisma jäänud, kuigi sellele on eraldatud sadu miljardeid eurosid,» sõnas Mihails Kozlovs, kes juhtis kontrollikoja raporti koostamist.

Impordi langus pole poliitika tulemus

Audit märgib, et kuigi import Venemaalt on kahanenud 2021. aasta 153,2 miljardilt kuupmeetrilt 37,8 miljardini, ei ole see peamiselt programmide toime. Põhilisteks põhjusteks on osutunud soojad talved ja kõrgete hindade tõttu vähenenud nõudlus.

Samal ajal on mõned riigid jätkanud Vene energiakandjate aktiivset ostmist. Belgia suurendas oma importi 2021. aasta 2,4 miljardilt kuupmeetrilt 3,4 miljardini 2024. aastal. 2023. aastal ulatusid Belgia ostud isegi 4 miljardi kuupmeetrini.

Puudulikud riiklikud plaanid

Auditi kohaselt on programmi aeglase edenemise üks peamisi põhjusi liikmesriikide tegevusetus. Raha saamiseks pidid riigid ajakohastama oma energia- ja kliimakavasid, kuid enamik neist ei ole seadnud konkreetseid eesmärke ega rakendanud vajalikke meetmeid.

Euroopa Liit on seadnud tähtajaks 2027. aasta jaanuari, mil peab jõustuma täielik keeld Venemaa vedelgaasi impordile.