Euroopa Liidu kaitsevõime 2030. aastaks on Euroopa Kontrollikoja hinnangul küsitav

Euroopa Liidu ametlik audiitororgan leiab, et liit ei pruugi suuta 2030. aastaks saavutada sõjalist valmisolekut suuremahuliseks konfliktiks. Peamiste takistustena tuuakse välja killustatud riiklikud kaitseväed ja jätkuv sõltuvus USA relvastusest.

Euroopa Liidu suutlikkus tõrjuda välisagressiooni on 2030. aastaks seatud tähtajaks endiselt ebakindel, seisab Euroopa Kontrollikoja (ECA) värskes raportis. Hoolimata kaitsekulutuste kasvust pärast 2022. aasta Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, takistavad liidu kaitsevalmidust jätkuvalt liikmesriikide killustatud süsteemid ja sõltuvus Ameerika Ühendriikidest.

Kaitsevalmiduse väljakutsed

Euroopa Kontrollikoja liige Marek Opioła, kes raporti koostamist juhtis, nentis, et strateegilise autonoomia saavutamine, ehk võime iseseisvalt pidada suure intensiivsusega sõjalist konflikti, on praeguste arengute juures keeruline. "Saavutada kaitsevalmidus Euroopa Liidus aastaks 2030 on väljakutse," sõnas Opioła. Ta rõhutas, et kuigi olukord on märgatavalt paranenud võrreldes 2019. aastaga, on liidu kaitsetööstus endiselt liiga killustatud ja riikidevaheline koostöö puudulik, mis toob kaasa tarbetut dubleerimist.

Raporti kohaselt kasvasid EL-i liikmesriikide kaitsekulutused aastatel 2020-2025 kokku 79 protsenti. Ometi suunati aastatel 2022-2023 ligi 78 protsenti kaitsehangetest väljapoole Euroopa Liitu, millest 63 protsenti moodustasid ostud USA-st. Ekspertide hinnangul on see olnud vältimatu vajadus kiirete tarnete järele, kuid pikaajaliselt tuleb Euroopal arendada välja oma tootmisvõimekus.

Ukraina ja Euroopa hangete reeglid

Praegune olukord on tekitanud pingeid ka seoses Ukraina toetamisega. Ukraina on palunud erandit reeglitest, mis nõuavad EL-i kaitseabi rahastuse kasutamisel suuresti Euroopa päritolu toodete ostmist. Riik soovib kasutada osa EL-i 90 miljardi eurosest toetuslaenust USA-s toodetud Patriot-rakettide soetamiseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas sel nädalal, et Ukraina on esitanud mitme miljardi eurose taotluse õhutõrjesüsteemide hankimiseks. Komisjoni pressiesindaja sõnul eeldab Patriot-süsteemide ostmine praegustest "osta Euroopast"-reeglitest kõrvalekaldumist, mille kohta peavad lõpliku otsuse tegema liikmesriigid. Kontrollikoja hinnangul on ajutised erandid kriitiliste vajaduste korral mõistlikud, kui nende kõrval säilib plaan arendada välja Euroopa-sisene tootmisvõimekus.