Euroopa Liidu juhid kogunesid Brüsselis Ukraina abistamise ja eelarvekriisi aruteluks

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy taotleb Brüsselis toimuvatel kõnelustel Euroopa Liidu riikidelt täiendavat toetust, samal ajal kui blokk on hädas sisemiste eelarveläbirääkimiste ja USA poliitiliste sammude mõjuga. Ukraina vajadused on kasvanud pärast droonirünnakuid Rumeenia vetes, mis on tõstatanud küsimusi Euroopa julgeoleku kohta.

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy kohtus reedel Brüsselis Euroopa Liidu riikide juhtidega, et nõuda täiendavat rahalist ja sõjalist toetust. Tippkohtumise teisel päeval arutatakse Ukraina vajadust miljardite eurode suuruse abi järele järgmisel aastal. Julgeolekumured kasvasid järsult pärast hiljutisi droonirünnakuid Rumeenia vetes, mis on ajendanud erakorralisi konsultatsioone NATO-ga.

USA poliitika mõju sõjale

Euroopa liidrid on mures Donald Trump hiljutiste otsuste pärast, mis võivad nõrgendada lääne ühtsust Venemaa suunal. Trumpi samm avada USA turud Venemaa diislikütusele, mida varem piirati, on tekitanud Brüsselis pahameelt. Kolm Euroopa ametnikku hoiatasid, et see võib Venemaa sõjamajandust tugevdada ja Ukrainat rahaliselt täiendavalt survestada.

Soome peaminister Petteri Orpo kritiseeris teravalt USA suunamuutust. «Minu sõnum on, et me oleme liitlased. Me oleme NATO-s. Mis on suurim oht NATO-le? See on Venemaa, seetõttu puudub siin loogika,» sõnas Orpo. Ta lisas, et tal puuduvad vastused USA uue strateegia osas.

Külmutatud varade kasutamine

Liidrid arutavad taas võimalusi kasutada Venemaa külmutatud finantsvarasid, mida hoitakse Euroopa pankades, eriti Euroclearis Brüsselis. Varasemad katsed vahendeid Ukrainale suunata on takerdunud õiguslikele riskidele, mida on rõhutanud Belgia peaminister Bart De Wever.

Saksamaa, Soome ja Rootsi on siiski uuesti teema päevakorda tõstnud. Saksa kantsler Friedrich Merz rõhutas vajadust jätkata toetust ka järgmisel aastal. «Olen kindlalt veendunud, et me ei kaitse mitte ainult Ukraina territoriaalset terviklikkust, vaid ka Euroopa poliitilist korda,» ütles Merz. Rootsi ELi asjade minister Jessica Rosencrantz märkis, et tegevusetus ei ole valik ning Euroopa Komisjon valmistab ette analüüsi finantsvõimalustest.

Eelarvevaidlused jätkuvad

Lisaks välispoliitikale on Euroopa Liidu 27 liikmesriiki lõhenenud bloki tulevase eelarve osas. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on rõhutanud vajadust kiirete otsuste järele. Euroopa Ülemkogu president António Costa vahendab läbirääkimisi, püüdes ületada vastuolusid liikmesriikide vahel. Eelarveküsimuste lahendamine on kriitilise tähtsusega enne uut eelarveperioodi.