Euroopa Liidu eelarvevaidlused Brüsselis: kümme riiki tõrjuvad rangemaid reformitingimusi

Kümme Euroopa Liidu liikmesriiki on asunud vastuseisu Euroopa Komisjoni plaanile, mis seoks 2028.-2034. aasta eelarve väljamaksed rangete riigisiseste reformidega. Diplomaadid kardavad, et selline lähenemine suurendab Brüsseli mõjuvõimu ja võib õhutada populismi.

Brüsselis toimunud diplomaatide kohtumisel kujunes ootamatu vastasseis, kui kümme Euroopa Liidu liikmesriiki avaldasid vastuseisu Euroopa Komisjoni plaanile siduda järgmise pikaajalise eelarve väljamaksed riigisiseste reformidega. Vaidlus puudutab ligi 2 triljoni euro suurust eelarvepaketti aastateks 2028-2034.

Euroopa Komisjoni koostatud eelarvekavas on kavandatud süsteem, kus liikmesriigid peaksid toetuste saamiseks täitma mitmesuguseid tingimusi. See võib hõlmata tundlikke teemasid, nagu pensioniea tõstmine või muud struktuursed muudatused. Liikmesriigid peavad jõudma kokkuleppele enne 2027. aastat, mil mitmes suurriigis, sealhulgas Prantsusmaal, Itaalias, Poolas ja Hispaanias, toimuvad rahvuslikud valimised, mis teeb läbirääkimised poliitiliselt keeruliseks.

Reformitingimused ja poliitiline surve

Kriitikute hinnangul võib reformide sidumine rahastamisega anda Brüsselile liiga palju võimu liikmesriikide siseasjades. Vastuseisjate seas on nii riike, mis on eelarvesse panustajad, kui ka neid, kes on toetuste saajad. Vastased kardavad, et see protsess võib sundida riikidele peale reforme, millel puudub kohalik poliitiline toetus.

Luksemburgi välisminister Xavier Bettel kritiseeris plaani teravalt juunis toimunud ministrite kohtumisel. «Kui Euroopa raha sõltub semestri soovituste täitmisest, siis on see parim kampaania populismile,» märkis minister. Riik on eelarvekava suhtes olnud üks häälekamaid opositsionääre, hääletades eelmisel kuul dokumendi vastu.

Samas on plaanil ka toetajaid. Holland, Rootsi ja Taani on asunud seisukohale, et tingimuslikkus võiks aidata majanduslikult vähem edukaid riike muuta tõhusamaks. Komisjon ise on viidanud koroonapandeemia järgsele taastefondile, kus sarnane mudel sundis riike tegema vajalikke reforme, nagu näiteks Itaalias kohtusüsteemi kiirendamine.

Belgia diplomaadid on aga tõstatanud küsimuse, kas see mudel sobib föderaalsete struktuuridega riikidele, kus piirkonnad on tihedalt seotud EL-i vahendite rakendamisega. Järgmistel kuudel on oodata uusi arutelusid, kui Euroopa Liidu juhid kogunevad tippkohtumistele, et püüda jõuda läbirääkimistes edasi.