Euroopa Liidu digitaalsed tootepassid panevad Eesti tööstuse proovile

Euroopa Liit kehtestab 2027. aastast tekstiilitoodetele ja akudele digitaalsed keskkonnapassid, mis peavad pakkuma ostjatele infot toote elutsükli kohta. Ekspertide hinnangul ootab tootjaid ees keeruline kohanemisperiood, kuna tarneahelate andmete kogumine on seni olnud lünklik.

Euroopa Liit valmistub 2027. aastal käivitama kohustuslikud digitaalsed tootepassid, mis hakkavad esimesena kehtima akudele ning seejärel laienevad tekstiilitoodetele. Uue regulatsiooni kohaselt peavad tootjad varustama oma tooted QR-koodidega, mille kaudu saab tarbija teada toote koostise, tootmiskoha ning keskkonnajalajälje.

Passidesse koondatav teave sisaldab andmeid toote valmistamiseks kulunud vee ja energia hulga kohta, samuti viiteid toote parandatavuse või taaskasutuse võimaluste kohta. Keskkonnauuringute keskuse spetsialist Aleksandr Taraskin märkis, et tegu on sisuliselt toote digitaalse dooseega, mis säilib ja täieneb kuni kauba utiliseerimiseni.

Ülemaailmsed tarneahelad vajavad korrastamist

Praegune olukord, kus materjalid läbivad enne lõpptooteks saamist mitmeid riike ja vabrikuid, teeb andmete kogumise keeruliseks. Eestis läbi viidud analüüsid viitavad, et teave kipub tarneahela erinevates etappides kaduma või on puudulik. Paljudel ettevõtetel puudub seni vajalik tarkvara ja koostöösuhted, et jälgida toote teekonda detailideni.

Taraskini hinnangul on süsteemi juurutamine alguses tootjatele suur väljakutse. "Esimestel aastatel on oodata tõsist kohanemist, kuna andmemaht on suur ja protsessid tuleb ümber ehitada," selgitas ta. Samas rõhutas ta, et pikemas perspektiivis aitab uus kord luua selguse toodete kemikaalikoostises, mis on olnud seni vabatahtlikkuse alusel toimiva süsteemi peamine puudujääk.

Pikaajaline kasu jäätmemajandusele

Digitaalsete passide süsteem, mille üldeuroopaline register avati eelmisel kuul, peaks lõpetama olukorra, kus jäätmekäitlejatel puudub täpne ülevaade materjalide keemilisest koostisest. Ehkki praegune register töötab alles testrežiimis, annab see vajaliku impulsi ettevõtetele oma andmehaldus korrastada.

Kuigi esialgne nõudmiste täitmine võib tunduda ehmatav, vähendab süsteem tulevikus märkimisväärselt tooraine raiskamist. See sunnib tootjaid võtma vastutust kogu toote elutsükli eest, alates valmistamisest kuni selle hävitamise või ringlussevõtuni.