Euroopa Liidu AI-märgistus satub inimeste mälule vastu

Alates augustist kohustab Euroopa Liit märgistama tehisintellektsi abil loodud sisu. Kuid teaduslikud uuringud näitavad, et inimesed ei mäleta isegi, kas nad kasutasid sisu loomiseks tehisintellekti, rääkimata selle eristamisest teisest sisust.

Euroopa Liidu uus määrus nõuab augustikuust alates, et kõik tehisintellektsi abil loodud sisu peab olema selgelt märgistatud. Seaduse eesmärk on tagada läbipaistvus ja aidata kasutajatel eristada inimese loomingu ja AI-ga loodud sisu. Kuid reaalsusega see kokku ei käi.

Teadusuuringud näitavad ootamatut probleemi: inimesed ise ei suuda hästi meeles pidada, kas nad kasutasid sisu loomiseks tehisintellekti või mitte. Uurijad on avastanud, et isegi inimesed, kes aktiivselt AI-tööriistadega töötavad, satuvad selle küsimuse ees segadusse ja teevad sageli vigu.

Tehnikakommentaator Kristjan Port märkib R2 teadaosaluses, et märgistuse nõue osutub praktiliselt raskesti rakendatavaks, kuna see loob vastuollu inimeste tegeliku märkamis- ja mälupidevusega. Isegi kui inimesed soovivad seadusi järgida, on neil selle asemel oma aju usaldada, mis sageli neid alt laseb.

Euroopa Liidu heausksus on arusaadav, kuid seaduse kehtestajad tunduvat ei ole arvestanud kognitiivsete uuringutega, mis näitavad, kui ebatõhus see approach tegelikult on. Tulevikus võib osutuda vajalikuks märgistuse süsteemi täiustamine või automatiseeritud lahenduste otsing.