Euroopa lennuliiklus püstitas sel suvel uue rekordi

Euroopa lennunduses registreeriti sel suvel rekordiline aktiivsus, kus lendude keskmine arv tõusis 35 959-ni päevas. Üle-euroopalist statistikat mõjutas märgatavalt turistide soov eelistada turvalisemaid sihtkohti keset Lähis-Ida pingelist julgeolekuolukorda.

Euroopa õhuruumis oli sel suvel rekordiline tihedus, kus ööpäevane lendude keskmine ulatus 35 959-ni. See näitaja tähistab 2,4-protsendilist kasvu võrreldes 2024. aastaga. Kõrgeim tipphetk registreeriti reedel, 10. juulil, kui Euroopa lennujaamade vahel toimus kokku 37 640 lendu.

USA ja Iraani vaheline sõjaline konflikt muutis reisijate käitumismustreid, suunates paljusid puhkajaid eelistama Euroopa-siseseid reise väljaspool levivaid konfliktikoldeid. See eelistuste muutus peegeldus otseselt liiklusmahtudes: Bulgaarias, Ungaris, Rumeenias ja Türgis langes lendude arv, samas kui Albaania, Horvaatia, Küpros, Kreeka, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Sloveenia kogesid märgatavat kasvu. Edela-Euroopas püsis trend stabiilselt tõusvas joones.

Kreeka lennujaamad pidid eriti kõrghooajal toime tulema süsteemi piirini viiva reisijatevooga. Hoolimata suurest koormusest paranes lendude täpsus kogu kontinendil: 72,6 protsenti lendudest jõudis sihtkohta graafikujärgselt, mis on 1,2 protsendipunkti parem tulemus kui aasta varem. Prantsusmaa õhuruum oli endiselt lennuliikluse peamine pudelikael, põhjustades üksi 32 protsenti kõikidest registreeritud hilinemistest.