Euroopa kuumalained muutuvad üha surmavamaks ja kohanemisvõime ammendub

Euroopat tabav rekordkumus on kliimamuutuste tõttu 2-4 °C kuumem, kui see oleks olnud 20. sajandi teisel poolel. 2023. aastal suri Euroopas kuumuse tõttu ligi 47 700 inimest, kuid ilma kohanemismeetmeteta oleks see arv ulatunud peaaegu 86 000-ni. Teadlaste hinnangul kasvab surmarisk tulevikus eriti järsult Pariisis, kus see võib suureneda üle 300 protsendi.

Euroopat on tabanud erakordselt intensiivne kuumalaine, mille tagajärjed näitavad, et maailmajao senised kohanemismeetmed ei pruugi kliimamuutuste süvenedes enam piisata. Temperatuurid on tõusnud üle 40 kraadi nii Prantsusmaal kui Hispaanias ning prognoosid hoiatavad, et Saksamaa senine kuumarekord purustatakse juba 28. juunil 2026.

Kuidas kuumalaine kujunes

18. juunil alanud kuumalaine sai alguse meteoroloogiliselt mitte eriti haruldase ilmamustri tulemusena. Madalrõhkkond hoidis mandri lääneosa kohal kõrgrõhkkonda kinni, maapinna lähedal liikuv õhk saabus kagust, mitte jahedalt Atlandi ookeanilt, mistõttu oli see juba eos soe. Kõrgrõhkkond takistas õhu kerkimist ja pilvede teket, mis omakorda lasi päikesel maapinda piiranguteta kütta.

Prantsusmaa Pierre-Simon Laplace'i instituudi teadlaste konsortsiumi ClimaMeter hinnangul on kliimasoojenemine muutnud selle kuumalaine 2-4 °C kuumemaks, kui see samades atmosfääritingimustes 20. sajandi teisel poolel oleks olnud. Prantsusmaal anti punane kuumahoiatus 58 departemangule, Itaalias kehtis samasugune hoiatus 16 linnas. Üle Euroopa on tühistatud rongisõite, suletud koole ning elektrivõrgud on ülekoormuse äärel.

Euroopa soojeneb kiiremini kui ükski teine maailmajagu

Kliimamuutuste mõjust rääkides peetakse sageli silmas arenguriike, kuid numbrid räägivad teist lugu: Euroopa on maailmajagu, kus temperatuur tõuseb kõige kiiremini. Euroopa keskmine temperatuur kasvab aastakümnega 0,56 °C, mis on ligi kaks korda kiirem kui ülemaailmne keskmine ja kiirem kui üheski teises maailmajaos.

Põhjusi on mitu. Poolused kaotavad soojenemise tulemusena jääd, mis muidu peegeldaks päikesekiirgust tagasi. Lisaks on Euroopa õhk märkimisväärselt puhtam kui enamikus teistes piirkondades, see protsess on kestnud siin kauem ja arenenud kaugemale, mistõttu jõuab rohkem päikesekiirgust maapinnani.

Surmarisk kasvab järsult

Barcelona Globaalse Tervise Instituudi teadlase Elisa Gallo ja tema kolleegide uuring näitas, et 2023. aastal suri Euroopas kuumuse tõttu ligi 47 700 inimest. Ilma viimaste aastakümnete kohanemismeetmeteta, varjualused, avalikud jahutuskeskused, eakate monitoorimissüsteemid, oleks hukkunute arv olnud umbes 80 protsenti suurem, ulatudes ligi 86 000-ni.

Ometi hoiatab ajakirja The Lancet Planetary Health uuring, et tulevikus muutub kohanemisega sammu pidamine üha raskemaks. Suurima surmariskikasvuga linn on prognooside kohaselt Pariis, kus kuumusega seotud suremus võib tõusta praegusega võrreldes üle 300 protsendi. Järgnevad Düsseldorf ja Frankfurt ligikaudu 200-protsendise kasvuga. Kõrge riskiga linnades figureerivad ka Milano Lõuna-Euroopast, London Põhja-Euroopast ning Budapest Ida-Euroopast.

Teadlased: tempo tuleb tõsta

Londoni Imperial College'i kliimateadlane Friederike Otto rõhutab, et kuumalainete puhul on olulisem jälgida nende tagajärgi, mitte esinemissagedust. Ühendkuningriigi ilmateenistuse esindaja Will Lang ütles väljaandele The Economist: «Kuumalained on muutumas sagedasemaks, tugevamaks… ja pikemaks.»

Kui Euroopa soovib piirata kuumalainete intensiivistumist tulevikus, peavad riigid tegema praegusest märkimisväärselt rohkem, nii kasvuhoonegaaside vähendamise kui kohanemismeetmete osas. Senised sammud on tõestanud oma väärtust, kuid kliimasoojenemine kiireneb praegu kiiremini, kui kohanemispoliitika suudab järele jõuda.