Euroopa kruiisisektor nõuab heitkogustega kauplemise süsteemi tulude suunamist taristusse

Cruise Lines International Association (CLIA) toetab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) uuendamist, rõhutades vajadust reinvesteerida laekuvad vahendid rohelisse meretaristusse. Tööstusharu panustab Euroopa majandusse 64,1 miljardit eurot aastas ja annab tööd 445 000 inimesele.

Euroopa kruiisitööstus on esitanud Euroopa Liidu institutsioonidele üleskutse suunata heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) muudatustest laekuvad tulud meretranspordi keskkonnasõbralikumaks muutmisesse. Cruise Lines International Association (CLIA) hinnangul on see oluline samm, et säilitada sektori konkurentsivõime ja toetada üleminekut uutele kütuseliikidele.

Majanduslik mõju ja laevaehitus

Sektoril on Euroopas märkimisväärne majanduslik kaal: kruiisitööstus genereerib aastas 64,1 miljardit eurot ja tagab 445 000 töökohta. See tööstusharu koondab endas nii tipptasemel laevaehitust, inseneriteadust kui ka turismi. Euroopa laevatehased on globaalses mastaabis domineerivad, ehitades 98 protsenti maailma kruiisilaevade tellimustest.

Praegune tellimuste portfell, mis ulatub 2037. aastani, on väärt 62,2 miljardit eurot. See hõlmab tööd sellistes suurtes laevaehituskeskustes nagu Fincantieri Itaalias, Chantiers de l’Atlantique Prantsusmaal ning Meyer Werfti tehased Saksamaal ja Soomes. CLIA rõhutab, et just ETS-i tulude reinvesteerimine sadamate taristusse, kaldavoolu süsteemidesse ja alternatiivkütuste bunkerdamisrajatistesse võimaldaks Euroopal säilitada oma tehnoloogilist juhtpositsiooni.

Tehnoloogiline üleminek

Alates 2022. aastast on kruiisiettevõtted investeerinud üle 44 miljardi euro uutesse laevadesse, mis vastavad või ületavad kehtivaid keskkonnanõudeid. Praegu on üle 60 protsendi laevastikust võimeline kasutama kaldavoolu, kui sadamad on vastava taristuga varustatud. Prognooside kohaselt tõuseb see näitaja 2028. aastaks ligi 75 protsendini.

Samuti on 57 protsenti tellimuses olevatest laevadest varustatud mitmekütuseliste mootoritega, mis võimaldavad kasutada nii veeldatud maagaasi (LNG) kui ka tulevikus kättesaadavaid taastuvkütuseid. CLIA märgib, et lisaks heitkoguste vähendamisele on tehnoloogiline areng oluline vahend, et vähendada survet sadamate ja sihtkohtade taristule, kus kruiisilaevad peatuvad.