Euroopa konkurentsivõime plaan: Draghi visioon takerdub liikmesriikide huvidesse

Kaks aastat pärast Mario Draghi hoiatust Euroopa majanduslikust allakäigust on tema koostatud konkurentsivõime plaan ametlikult Euroopa Liidu tegevuskavas, kuid selle elluviimine on toppama jäänud. Liikmesriigid eelistavad kaitsta siseriiklikke eelarveprioriteete, jättes Draghi ettepanekud ja vajalikud reformid poliitiliste vaidluste keerisesse.

Kaks aastat pärast seda, kui Mario Draghi hoiatas Euroopat eksistentsiaalse majandusliku ohu eest, on tema koostatud konkurentsivõime plaan leidnud koha Euroopa Liidu ametlikus päevakavas, kuid tegelik rakendamine on jäänud soovitud tempost maha. Kuigi Euroopa Komisjon on esitanud mitmeid Draghi ideedest inspireeritud meetmeid, alates tööstuspoliitika ümberkujundamisest kuni uute kaitsevaldkonna rahastamisvahenditeni, on ambitsioonikad plaanid põrkunud Euroopa Liidu keerulise õigusloome protsessi ja liikmesriikide vastuseisuga.

Rahulolematus reformide aeglase tempoga on sundinud Draghit tegutsema väljaspool institutsionaalseid raame. Ta on koos Stripe’i juhi Patrick Collisoniga asutanud Rhine Groupi, mis koondab ärijuhte ja majanduseksperte, et survestada Euroopa pealinnu liikuma diagnoosidest tegudeni. Grupi hinnangul on Euroopa majanduslik olukord raskem kui 2024. aasta septembris, mil Draghi oma raporti avaldas.

Eelarvelised vaidlused ja poliitiline vastuseis

Üks Draghi keskseid soovitusi oli suunata EL-i raha põllumajandus- ja regionaaltoetustest ümber innovatsiooni ning konkurentsivõime toetamiseks. Komisjon kavandas 2028.-2034. aasta eelarve raames 410 miljardi euro suuruse Euroopa konkurentsifondi, kuid eelarveläbirääkimistel on liikmesriigid sellest strateegiast kõrvale kaldunud. Küprose koostatud läbirääkimiste positsioon kärbib konkurentsifondi mahtu, suurendades samal ajal toetusi põllumajandusele. Lisaks on antud riikidele võimalus suunata 45 miljardit eurot nn paha ilma fondist koheseks abiks põllumajandussektorile.

Ka ühise võla teema, mida Draghi on soovitanud kasutada strateegiliste projektide rahastamiseks, kohtab jätkuvalt tugevat vastuseisu. Hispaania ettepanek võtta aastas 850 miljardit eurot täiendavat ühislaenu on paljude liikmesriikide, eriti säästlikumate põhjapoolsete riikide seas leidnud karmi kriitikat.

Tööstuse ja kaitsevaldkonna väljakutsed

Euroopa tööstussektori konkurentsivõime on kriitilises seisus. Volkswageni hiljutine otsus koondada 100 000 töötajat ja sulgeda mitu tehast Saksamaal on märk sügavamatest probleemidest. Draghi soovitus anda autotööstusele paindlikkust heitmenormide osas on leidnud küll kompromisse, komisjon on loobunud 2035. aasta sisepõlemismootorite keelust, pakkudes tehnoloogiliselt neutraalset lähenemist, kuid tööstus peab ka neid meetmeid ebapiisavateks.

Kaitsevaldkonnas on komisjon püüdnud edusamme teha. Siiski on tekkinud küsimusi Draghi Rhine Groupi koosseisu tasakaalu osas, kuhu on kaasatud endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Konkurentsivõime ja regulatsioonid

Komisjoni konkurentsivolinik Teresa Ribera on väljendanud vajadust ühinemiste reeglite ümbervaatamiseks, mis peaks võimaldama tekkida suurematel Euroopa ettevõtetel, kuid lõplikku selgust selle mõju kohta pole veel saabunud. Komisjoni president Ursula von der Leyen on küll rõhutanud protsessi kiirendamise olulisust, kuid valitseb ebakindlus, kui palju lubatakse konkurentsireegleid tegelikult leevendada, kartuses kahjustada tarbijate huve.

Samuti on toppama jäänud arutelu selle üle, kuidas vähendada sõltuvust USA pilveteenuse pakkujatest ja tugevdada EL-i telekommunikatsiooniturgu. Kuigi on tehtud ettepanekuid digivõrkude arendamiseks, on liikmesriikide vastuseis Brüsseli sekkumisele riiklikesse regulatsioonidesse endiselt suur takistus.