Euroopa Komisjon võtab küberrünnakute tõrjumiseks appi tehisintellekti

Euroopa Komisjoni IT-osakond on koostanud plaani, kuidas rakendada tehisintellekti kriitiliste küberohtude kiireks tõrjumiseks. Ametnikud rõhutavad, et automatiseeritud kaitsemeetmed on hädavajalikud, et reageerida rünnakutele, mis toimuvad väljaspool tööaega või levivad liiga kiiresti inimtööjõuga peatamiseks.

Euroopa Komisjon on asumas tugevdama oma digitaalset kaitsevõimet, plaanides võtta küberrünnakutele reageerimisel kasutusele tehisintellekti. Euroopa Liidu täitevvõimu IT-osakonna koostatud sisemine strateegiadokument näeb ette automatiseeritud kaitsemehhanismide juurutamist, et tulla toime järjest keerukamaks ja kiiremaks muutuvate digitaalsete ohtudega.

Kiiruse ja ulatuse kasv

Komisjoni IT-spetsialistid rõhutavad dokumendis, et praegune rünnakute tuvastamise võimekus on ebapiisav, kui ründajad tegutsevad suures ulatuses ja kiiresti. Tehisintellekti kasutamine on plaanitud eelkõige "kõrge riskiga stsenaariumite" puhuks, kus oht levib süsteemides kiiremini, kui inimestest koosnev turvameeskond suudab sekkuda. Eriti murettekitav on stsenaarium, kus pahatahtlik tegevus leiab aset väljaspool tavapärast tööaega, mis annab ründajatele kriitilise eelise andmete varguseks või operatiivseks häirimiseks.

Dokumendis märgitakse, et tipptasemel tehisintellekti mudelid võimaldavad ründajatel suurendada nii küberrünnakute kiirust kui ka mastaapsust. Komisjon peab seetõttu oma kaitsesüsteeme kohandama keskkonnaga, kus rünnakud muutuvad sagedasemaks ja adapteeruvamaks.

Inimkontroll jääb alles

Kuigi Euroopa Komisjon soovib rünnakutele kiiremat vastureaktsiooni, rõhutavad ametnikud, et tegemist ei ole kontrollimatu automatiseerimisega. Plaan näeb ette ranged järelevalvemehhanismid ja inimliku kontrolli säilitamine kõigi automatiseeritud kaitsemeetmete üle.

Hetkel ei ole veel täielikult selge, kas kavandatud meetmed on juba praktikas rakendatud või ootavad need veel lõplikku heakskiitu ja tehnilist juurutamist. Euroopa Komisjoni IT-osakond, tuntud kui DG DIGIT, on sisemiselt taotlenud luba nende plaanidega edasi liikumiseks, et tagada institutsiooni küberturvalisus ajastul, kus tehisintellektist on saanud ründajate oluline tööriist.