Euroopa Komisjon otsib viise väikeettevõtete pakendikohustuste leevendamiseks Eestis ja mujal

Euroopa Komisjon otsib viise väikeettevõtete pakendikohustuste leevendamiseks Eestis ja mujal

Euroopa Komisjoni keskkonna direktoraadi asepeadirektor Patrick Child külastas sel nädalal Eestit, et arutada Euroopa Liidu pakendimääruse mõju ettevõtjatele. Komisjon kaalub muudatusi, et vähendada väikeettevõtete bürokraatlikku koormust piiriülesel kauplemisel.

Majandus

Patrick Child, Euroopa Komisjoni keskkonna direktoraadi asepeadirektor, külastas sel nädalal Eestit, et analüüsida Euroopa Liidu uue pakendimääruse rakendamist. Arutelude keskmes oli küsimus, kuidas vältida ülemäära kulukaid ja bürokraatlikke nõudeid ettevõtetele, kes soovivad oma tooteid teistesse liikmesriikidesse eksportida.

Leevendused mikroettevõtetele

Euroopa Komisjon on juba aasta tagasi esitanud ettepaneku, millega soovitakse peatada kohustus määrata igas liikmesriigis eraldi laiendatud tootjavastutuse esindaja. Childi sõnul on selline nõue paljudele mikroettevõtetele majanduslikult koormav. Komisjoni eesmärk on luua süsteem, kus liikmesriigid tunnustaksid üksteise nõudeid vastastikku, või vabastada väikeettevõtted teatud halduskohustustest.

Praegu on kõnealune ettepanek liikmesriikide esindajate laual. Komisjon soovib vältida olukorda, kus uued keskkonnanõuded takistavad siseturu toimimist või muudavad väikeettevõtete jaoks teistesse riikidesse laienemise liiga keeruliseks.

Ajakava ja erandid

Euroopa Liidu pakendimääruse eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ja ühtlustada standardeid üle Euroopa. Mõned sätted, nagu ohtlike ainete sisaldus toiduga kokku puutuvates materjalides, jõustusid juba augustis. Suurem osa nõuetest hakkab aga kehtima järk-järgult kuni 2030. aastani.

Alates 1. jaanuarist 2030 piiratakse teatud ühekordsete plastpakendite kasutamist, sealhulgas alla 1,5 kg kaaluvate puu- ja köögiviljade pakendamisel. Child rõhutas, et erandite tegemine on võimalik, kui selleks on tõendatud vajadus toote kvaliteedi säilitamiseks või mikrobioloogiliste ohtude vältimiseks.

Eestis on tõstatunud küsimus riiklikest nõuetest, mis on Euroopa Liidu miinimumstandarditest rangemad. Child kinnitas, et niikaua, kuni liikmesriigid jäävad õigusaktidega lubatud piiridesse, on kõrgemate keskkonnakaitse normide kehtestamine igati lubatud ja tervitatav.

Ava rakenduses →