Euroopa Komisjon kavandab elektritarbimise kahekordistamist aastaks 2040

Euroopa Komisjoni uus tegevuskava näeb ette, et elektri osakaal kontinendi energiatarbimises kasvab 2040. aastaks praeguselt 23 protsendilt 46 protsendini. Eesmärgi saavutamine sõltub nii tehnoloogilistest investeeringutest kui ka liikmesriikide elektri maksustamise poliitikatest.

Euroopa Komisjoni värske tegevuskava seab eesmärgiks tõsta elektri osakaalu energiatarbimises 2040. aastaks 46 protsendini, mis tähendab praeguse taseme kahekordistamist. Ülemineku keskseks takistuseks on kujunenud elektri hinna konkurentsivõime fossiilkütuste suhtes, mis mõjutab otseselt nii tööstusettevõtete kui ka majapidamiste valmisolekut tehnoloogiliseks muutuseks.

Helena Braun, kes juhib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonda, selgitas, et tehnoloogiline valmisolek üksi ei taga rohepöörde elluviimist. Kui elekter jääb tarbijale gaasist või muudest fossiilkütustest märgatavalt kallimaks, puudub ettevõtetel majanduslik ajend investeeringuteks. See paneb suure vastutuse liikmesriikidele, kelle pädevuses on kujundada elektri lõpphinda mõjutavaid makse ja võrgutasusid.

Infrastruktuur ja turukonkurents

Elektrifitseerimise tempo sõltub lisaks hinnapoliitikale ka füüsilise infrastruktuuri arendamisest. Ettevõtete investeerimisotsuseid pärsib sageli võrguühenduste puudumine või viibimine, mis muudab elektrivõrgu arendamise otseseks konkurentsivõime küsimuseks. Tööstusinvesteeringute puhul on määravaks asjaolu, kas piisav võimsus on tagatud õigel ajal ja soovitud kohas.

Erinevad sektorid vajavad üleminekuks erinevaid lähenemisi. Transpordisektoris on fookus elektriautode laadimistaristul, hoonete puhul aga soojuspumpade kasutuselevõtul. Tööstuses on olukord keerukam, nõudes uute tehnoloogiliste lahenduste juurutamist protsessides, mis on seni toetunud fossiilkütustele. Ettevõtte jaoks on lõppotsuse aluseks lahenduse pikaajaline konkurentsivõime.

Fossiilkütuste väiksem osakaal energiatarbimises vähendab ühtlasi Euroopa sõltuvust imporditavast energiast. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on energiaallikate päritolu ja varustuskindlus omandanud otsese seose majandus- ja julgeolekupoliitikaga, muutes süsteemse elektrifitseerimise strateegiliseks prioriteediks.