Euroopa Komisjon kavandab Brüsselis muudatusi väikeväljaannete riigiabi reeglites

Euroopa Komisjon valmistab ette riigiabi reeglite uuendamist, mis võimaldaks liikmesriikidel toetada kohalikku ja sõltumatut ajakirjandust ilma Brüsseli eelneva heakskiiduta. Muudatused on osa üldise grupierandi määruse (GBER) reformist, millega soovitakse lihtsustada riigiabi jaotamist 2026. aasta lõpuks.

Euroopa Komisjon on Brüsselis ette valmistamas üldise grupierandi määruse (GBER) ajakohastamist, mis annaks liikmesriikidele õiguse toetada kohalikku ja sõltumatut meediat ilma Euroopa Komisjoni eelneva heakskiiduta. Algne eelnõu, mida on avalikult arutatud veebruarist saadik, peaks lõpliku kuju saama 2026. aasta lõpuks.

Uuendatud 200-leheküljeline eelnõu annab võimaluse väike- ja keskmise suurusega meediaettevõtetele toetusi pakkuda ilma traditsioonilise ametliku kontrollita. Eesmärk on toetada meedia mitmekesisust, kultuurilist ja keelelist rikkust ning kodanike juurdepääsu usaldusväärsele teabele, eriti kohalikul tasandil, kus digitaalne transformatsioon on tekitanud struktuurseid väljakutseid.

Toetuse saamiseks peavad ettevõtted vastama vähemalt ühele komisjoni seatud tingimusele. Nende hulka kuulub meedia pluralismi ja arvamuste mitmekesisuse säilitamine ning üleminek digitaalsele sisule, säilitades samal ajal ka trükiväljaannete kättesaadavuse.

Ekspertide ja liikmesriikide vaated

Õigusekspert Carole Maczkovics, kes nõustab ettevõtteid Covington & Burlingis, on juhtinud tähelepanu, et kuigi muudatuste eesmärk on riigiabi raamistikku lihtsustada, võib tulemus olla vastupidine. Ta hoiatas, et komisjoni järk-järguline üleminek laiadelt toetuskategooriatelt kitsalt defineeritud eranditele võib muuta reeglistiku hoopis detailsemaks ja ettekirjutavamaks. See võib sundida liikmesriike kujundama meetmeid, mis ei vasta ettevõtete tegelikele vajadustele, vaid on loodud üksnes selleks, et vältida ametlikku teavitamisprotsessi.

Lobi-tegevus GBER-i osas on olnud intensiivne, kuna liikmesriikide huvid on erinevad. Suured riigid, nagu Saksamaa, eelistavad sageli suuremaid kulutusi, samas kui väiksemad liikmesriigid, sealhulgas Põhjamaad, rõhutavad vabakaubanduse olulisust. Üllatuslikult oli just Taani üks peamisi eestkõnelejaid, kes soovis GBER-i erandite laiendamist meediasektorile, põhjendades seda vajadusega ühtlustada ja lihtsustada riigiabi üldist haldamist.

Muud sektorid ja riigiabi mahud

Lisaks meediale hõlmab GBER peaaegu kõiki majandussektoreid, alates põllumajandusest kuni transpordini. See on tekitanud pingeid teistes tööstusharudes, kes jälgivad muudatusi tähelepanelikult. Lennujaamade esindusorganisatsioon ACI Europe on juba väljendanud rahulolematust komisjoni plaanidega, mis piiraksid abi lennujaamadele, mis teenindavad üle 500 000 reisija aastas.

"Muudetud GBER jääb Euroopa väiksemate piirkondlike lennujaamade jaoks liiga piiravaks," märkis Philippe Sacré, organisatsiooni peasekretär, kommenteerides kavandatavaid reisijate piirarve.

Euroopa Komisjoni viimased andmed näitavad, et 2024. aastal eraldasid EL-i riigid riigiabina kokku 168,2 miljardit eurot. Kõige suuremad toetuste maksjad olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Liikmesriigid kasutavad üha enam grupierandeid, kusjuures GBER moodustab ligikaudu 70 protsenti kõigist aktiivsetest riigiabi meetmetest.