Euroopa Komisjon Brüsselis kavandab piiranguid alaealistele sotsiaalmeedias

Euroopa Komisjon esitleb neljapäeval „Lasteseaduse” eelnõu, mis seab ranged vanusepiirangud sotsiaalmeedia ja tehisaru vestlusrobotite kasutamisele. Uue plaani kohaselt peavad platvormid rakendama meetmeid laste kaitseks sõltuvuse ja kuritarvitamise eest.

Euroopa Komisjon valmistub Brüsselis avalikustama ulatuslikku „Lasteseadust”, mis toob kaasa olulised muudatused alaealiste digitaalses käitumises kogu Euroopa Liidus. Neljapäeval esitletava eelnõu kohaselt peavad sotsiaalmeediaplatvormid, veebimängud ja tehisaru vestlusrobotid kehtestama vanusepõhised juurdepääsupiirangud noorematele kasutajatele.

Ettepaneku järgi jaotatakse kasutajad vanusegruppidesse. Alla 13-aastaste laste puhul tohivad teenuseid kasutada vaid need, kelle kontod on vanemate täieliku kontrolli all. Vanuserühmas 13-15 eluaastat on lubatud kasutada piiratud funktsionaalsusega kontosid, kus on blokeeritud suhtlus võõrastega ning kehtestatud ekraaniaja piirangud. Alles pärast 15. eluaastat võimaldatakse teismelistel luua iseseisvaid kontosid.

Poliitiline surve kasvatas vajadust sekkuda

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni eestvedamisel välja töötatud plaanile on hoogu andnud mitmed liikmesriigid. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on koos Austria, Taani, Kreeka ja Hispaania valitsusjuhtidega survestanud komisjoni selle teemaga kiiremas korras tegelema. Riigid on juba asunud ka ise välja töötama siseriiklikke seadusi, et piirata laste kokkupuudet sotsiaalmeedia võimalike kahjulike mõjudega.

Komisjoni pressiesindaja Olof Gil kinnitas, et uued reeglid hakkavad kehtima nii sotsiaalmeedia- ja videokeskkondadele ning tehisintellektil põhinevatele kaaslastele, kuid hariduslikud tööriistad jäävad sellest piirangust välja. Lisaks nõuab regulatsioon ettevõtetelt vanuse kontrollimiseks vajalike tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Jõustamine ja järgmised sammud

Plaan näeb ette jõustamismehhanismi, mis sarnaneb juba kehtivate digiteenuste ja tehisaru seadustega. See tähendab, et suurimate riskidega teenuseid kontrollib otse Euroopa Komisjon, samal ajal kui riiklikud regulaatorid jäävad vastutavaks väiksemate tegijate üle. Ettevõtted peavad panustama ka järelevalvetasudesse.

Enne jõustumist peab eelnõu läbima keerulise läbirääkimiste protsessi Euroopa Parlamendis ja liikmesriikide valitsuste vahel. Rohkem detaile kavatseb Von der Leyen tutvustada kolmapäeval Strasbourgis peetavas Euroopa Liidu olukorra kõnes.