Euroopa Komisjon algatas Eesti vastu rikkumismenetluse palgadirektiivist

Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse kaheksa liikmesriigi vastu, sealhulgas Eesti, kuna nad pole viinud siseriiklikku õigust kooskõlla EL-i palkade läbipaistvuse direktiiviga. Eestil on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Kui rikkumist ei kõrvaldata, võib asi jõuda Euroopa Liidu Kohtusse.

Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse Eesti ja veel seitsme liikmesriigi, Tšehhi, Iirimaa, Kreeka, Ungari, Madalmaade, Portugali ja Soome, vastu, kuna need riigid pole direktiivi (EL) 2019/1152 ehk palkade läbipaistvuse direktiivi nõudeid oma seadustesse üle võtnud.

Mida direktiiv nõuab

Direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et kõik EL-i töötajad saaksid selget teavet oma peamiste töötingimuste kohta, sealhulgas palga suuruse, tööaja ja töökoha stabiilsuse kohta. Lisaks kaitseb direktiiv töötajaid kuritarvituste eest, näiteks ettearvamatute töögraafikute ja viimasel hetkel peale pandud tööülesannete eest.

Menetluse käik

Liikmesriikidel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Kui riik ei tõenda, et rikkumist pole olnud, ega kõrvalda puudust, võib komisjon saata põhjendatud arvamuse. Kolmandas etapis on komisjonil õigus esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule.

Rikkumismenetlused on komisjoni peamine vahend selle tagamiseks, et EL-i õigust kohaldataks nõuetekohaselt kodanike ja ettevõtete huvides. Menetlused hõlmavad kõiki EL-i poliitikavaldkondi.