Euroopa Komisjon algatas Eesti vastu neli rikkumismenetlust

Euroopa Komisjon alustas Eesti suhtes nelja rikkumismenetlust, kuna riik ei ole ELi direktiive täielikult üle võtnud. Menetlused puudutavad keskkonnakuritegusid, tuletisinstrumentide regulatsiooni, võrdõigusasutusi ja hoonete energiatõhusust. Eestil on puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud.

Euroopa Komisjon saatis Eestile ametlikud märgukirjad nelja ELi direktiivi puuduliku ülevõtmise tõttu. Eesti kuulub seekord liikmesriikide hulka, kelle vastu on korraga alustatud mitut menetlust.

Keskkonnakuriteod ja tuletisinstrumendid

Esimene menetlus puudutab keskkonnakuritegude direktiivi (EL) 2024/1203, mida ei ole täielikult siseriiklikku õigusesse üle võtnud 23 liikmesriiki, sealhulgas Eesti. Keskkonnakuritegevus on maailmas suuruselt neljas organiseeritud kuritegevuse liik, mis tekitab hinnanguliselt 80-230 miljardit eurot kahju aastas.

Teine menetlus on seotud tuletisinstrumentide direktiiviga (EL) 2024/2994, mis kehtestab ühtsed reeglid vastaspoole riski käsitlemiseks. Ka selles on puudustega 21 liikmesriiki, Eesti nende seas.

Võrdõiguslikkus ja energiatõhusus

Kolmas menetlus käsitleb direktiive 2024/1499 ja 2024/1500, mis nõuavad, et liikmesriigid tugevdaksid võrdõigusasutuste sõltumatust, ressursse ja volitusi diskrimineerimise vastu võitlemisel. Puudujäägid on 23 liikmesriigil.

Neljanda menetlusega ei seisa Eesti sugugi üksi, see puudutab kõiki 27 ELi liikmesriiki. Menetluse põhjus on uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiv (EL) 2024/1275, mille nõudeid pole ükski liikmesriik täielikult üle võtnud. Direktiiv kohustab kiirendama hoonete renoveerimist ja vähendama energiatarbimist.

Kaks kuud vastamiseks

Komisjon andis kõikidele asjaomastele riikidele kaks kuud aega puuduste kõrvaldamiseks ja ametlikele märgukirjadele vastamiseks. Kui liikmesriik kahe kuuga probleeme ei lahenda, võib komisjon esitada põhjendatud arvamuse, samm, mis võib viia kaebuse esitamiseni Euroopa Kohtus.