Euroopa koges 2024. aastal ajaloo laastavaimaid maastikupõlenguid

Möödunud aastal kujunes Euroopa Liidus maastikupõlengute hooaeg ajaloo hävitavaimaks, kui leegid laastasid üle miljoni hektari maad. Samal ajal oli üleilmselt põlenud maa-ala viimase 20 aasta väikseim. Paradoksaalselt olid majanduskahjud suuremad kui kunagi varem.

Euroopa Liit kogenud 2024. aastal oma ajaloo raskeimaid maastikupõlenguid, mis hävitasid kokku üle miljoni hektari maad. See teeb möödunud aasta EL-i registreeritud ajaloo laastavaimaks põlenguhooajaks.

Hoolimata Euroopa rekordnäitajatest näitas üleilmne statistika hoopis teistsugust pilti – kogu maailmas kaotas tules väikseim maa-ala viimase kahe kümnendi jooksul. See vastuolu toob esile, kuidas põlengute levik on geograafiliselt muutunud, koondudes eriti tugevalt Euroopa mandrile.

Majanduslike kahjude poolest kirjutati 2024. aasta samuti ajalukku. Vaatamata sellele, et ülemaailmselt põles suhteliselt vähem maad, ületasid põlengutega seotud rahalised kahjud kõik varasemad rekordid. See viitab sellele, et tulekahjud puhkevad üha enam tihedalt asustatud ja majanduslikult väärtuslikemates piirkondades.

Euroopa maastikupõlengute süvenemine on muutunud järjest suuremaks väljakutseks nii riiklikele päästeteenistustele kui ka EL-i tasandil koordineeritud kriisiohje jaoks. Kliimamuutustega seotud kuumad ja kuivad suved loovad üha soodsamad tingimused ulatuslike tulekahjude tekkeks kogu kontinendil.