Euroopa kodudesse kogunevad tonnid kasutuseta jäänud elektroonikat

Eurooplased omavad märkimisväärsel hulgal odavaid elektroonikaseadmeid, mille eluiga on lühike ja kasutus tihti minimaalne. WEEE Forumi värske raporti kohaselt on see kasvav elektroonikajäätmete voog jõudmas kriitilisele tasemele, nõudes uuendusi nii seadmete disainis kui ka kogumissüsteemides.

Euroopas on populaarsust kogumas odav ja kergesti asendatav elektroonika, mida sektorisiseselt nimetatakse kiirelektroonikaks. WEEE Forumi andmetel omab ligi 44 protsenti eurooplastest vähemalt kuut sellist seadet, olgu nendeks siis väikesed ventilaatorid, odavad laadijad, akupangad või nutikellad. Üle poole tarbijatest hoiab kasutuna seisvaid või katkiseid seadmeid kodus või viskab need tavalisse prügikasti, selle asemel et need nõuetekohaselt ringlusse suunata.

Ligikaudu 40 protsenti ostjatest on tunnistanud, et on visanud kiirelektroonika toote minema kas üldse kasutamata või vähem kui kuu pärast soetamist. Peaaegu 60 protsenti vastanutest märkis, et on kasutanud toodet maksimaalselt kuus kuud. Vaatamata seadmete lühikesele elueale on enamik tarbijaid oma ostudega rahul, mis viitab tarbimisharjumustele, kus odav ja kiiresti asendatav toode on muutunud uueks normiks, sarnaselt kiirmoega.

Globaalne jäätmeprobleem

Maailmas visatakse igal aastal ära ligikaudu 62 miljonit tonni elektroonikat. WEEE Forumi hinnangul kasvab see number 2030. aastaks 82 miljoni tonnini. Euroopas suunatakse ringlusse umbes 40 protsenti elektroonikajäätmetest, kuid ülemaailmne tase on vaid 17 protsenti. See tähendab, et väärtuslikud toorained, nagu kuld, vask, alumiinium ja mangaan, lähevad kaduma ning satuvad keskkonda saastava prügina.

Need toorained on muutunud üha olulisemaks geopoliitiliste pingete keskel, kus juurdepääs haruldastele muldmetallidele on paljude riikide jaoks strateegiline küsimus. Ekspertide hinnangul on isegi kõige väiksemad seadmed ringlussevõttu väärt, kui need sisaldavad trükkplaati või akut.

Meditsiiniseadmete ringlussevõtu väljakutsed

Üheks kiiresti kasvavaks elektroonikajäätmete kategooriaks on digitaalsed tervishoiuseadmed, nagu vererõhu- ja diabeedimonitorid. Kuigi need muudavad ravi tõhusamaks, on paljud neist disainitud ühekordseks kasutamiseks. 2025. aasta detsembris avaldatud uuringu kohaselt võib tervishoiutehnoloogia seadmete müük ulatuda 2050. aastaks 2 miljardi ühikuni aastas, tekitades ainuüksi sellest sektorist miljon tonni elektroonikajäätmeid.

Delfti Tehnikaülikooli jätkusuutliku disaini dotsent Jeremy Faludi märgib, et tervishoiuseadmete ringlussevõtt on keerulisem kui tavalise olmeelektroonika puhul. Digitaalsed kirurgilised seadmed võivad kokku puutuda vere või muude kehavedelikega, mis muudab nende steriliseerimise ja korduskasutamise keeruliseks. Euroopa Liidu rahastatud DiCE-projektis otsiti võimalusi tervishoiuseadmete ümberkujundamiseks.

Projekti raames katsetati modulaarset disaini, mis võimaldab elektroonilisi komponente eraldada osadest, mida tuleb patsientide vahel vahetada. Näiteks korduvkasutatavad EKG-kaablid vähendasid keskkonnamõju 81-94 protsenti võrreldes ühekordsete lahendustega. Hetkel on suur osa haiglaprügist, ligi 85 protsenti, tegelikult mittenakkuslik, kuid praegused regulatsioonid suunavad kogu haiglajäätme ühte ja samasse prügivoogu. Pilootprojektid Belgias, Hispaanias ja Sloveenias on näidanud, et kui seadmete tagastamine on muudetud lihtsaks, on üle 60 protsendi inimestest valmis kasutuid seadmeid ringlusesse tagastama.