Euroopa kodudes ja töökohtades leidub endiselt keelatud leegiaeglusteid

Euroopa Liidus aastakümnete eest keelatud leegiaeglustid püsivad endiselt siseõhus ja toatolmus. Värskelt ajakirjas Environmental Research avaldatud ülevaate kohaselt jõuavad need püsivad saasteained ringlussevõetud materjalide kaudu uuesti tarbijateni.

Aastakümneid tagasi keelatud polübroomitud difenüüleetrid ehk PBDE-d on endiselt laialt levinud Euroopa elumajades ja kontorites. Rahvusvahelise uuringu raames analüüsiti 181 varasemat teadustööd, mis kinnitavad, et vahemikus 1970-2005 toodetud kuni 1,5 miljonit tonni neid kemikaale pole keskkonnast kadunud. Need ühendid, mida lisati plastile, elektroonikale ja tekstiilile tuleohutuse tagamiseks, on püsivad orgaanilised saasteained.

Elanikud puutuvad nendega kokku peamiselt siseruumides, kus lenduvad ühendid kleepuvad tolmukübemetele. Kreeka teadlaste tähelepanekud on näidanud äärmuslikke saastenäitajaid just internetikohvikutes, elektroonikapoodides ja kontorites. Saksamaal tehtud mõõtmised kinnitavad, et suur osa PBDE-dest jõuab inimese organismi just koduse tolmu kaudu, mitte toidu kaudu, nagu varem arvati. Eriti visalt seostuvad tahkete osakestega suurema broomisisaldusega ühendid, näiteks BDE-209, mis moodustab tänapäeval valdava osa siseruumide tolmureostusest.

Oht ringmajanduse tarneahelas

Keemiliste ühendite püsimine tekitab probleeme ringmajanduses, kus vana elektroonika ja mööbel suunatakse uuesti kasutusse. Uuringud on tuvastanud keelatud PBDE-sid isegi toiduga kokkupuutuvates plasttoodetes. See tähendab, et vana saaste jõuab uuel kujul uuesti tarbijate toidulauale.

Kõige kõrgem risk on jäätmesektori töötajatel, kes puutuvad kokku suurte koguste vana elektroonikaga. Soome, Norra ja Hispaania jäätmekäitluskeskustes tehtud mõõtmised näitavad, et just metalli- ja autolammutused on piirkondlikud saastekolded, kus töötajad hingavad sisse ohtralt kemikaale. Lisaks jõuab osa tolmust reoveepuhastitesse, kus tehnoloogia ei suuda kõiki raskeid ühendeid veest eraldada. Seejärel jõuavad ained reoveemudaga põllumajandusse või setetena jõepõhja.

Euroopa Komisjon on kehtestanud uued, varasemast rangemad piirmäärad PBDE-de sisaldusele taaskasutatavates materjalides. Samas rõhutavad teadlased, et praegune andmestik on lünklik ja ühtse seirevõrgu puudumine raskendab saaste täpset kaardistamist. Tulevikus on vajalik süsteemsem lähenemine, mis hõlmaks nii siseõhu, kodutolmu kui ka jäätmekäitluse seiret.