Euroopa keskpangad teisaldavad kullavarud USA-st Londonisse

Euroopa riikide keskpangad on asunud oma strateegilisi kullavarusid USA hoidlatest välja viima, eelistades Euroopa finantskeskusi. Hollandi ja Prantsusmaa näitel on liikumise peamiseks põhjuseks soov parandada kriisivalmidust ja vähendada geopoliitilist sõltuvust.

Euroopa keskpangad on alustanud kullavarude ulatuslikku tagasitoomist või ümberpaigutamist USA-st, viies varasid üle Euroopa likviidsematesse ja geograafiliselt lähematesse hoidlatesse. Hollandi keskpank on teisaldanud New Yorgist Londonisse 86 tonni kulda, viidates vajadusele suurendada kriisivalmidust ja hajutada varade asukohta.

Uus suund strateegilises varahalduses

Prantsusmaa on liikunud veelgi kiiremas tempos. Banque de France’i juht François Villeroy de Galhau kinnitas, et riik viis kogu oma järelejäänud kulla New Yorgi Föderaalreservi hoidlatest välja ajavahemikus 2025. aasta juulini kuni 2024. aasta jaanuarini. Ehkki keskpank rõhutas, et samm polnud otseselt poliitiliselt motiveeritud, on finantsanalüütikud täheldanud üldist trendi, kus keskpangad keskenduvad varade füüsilise kättesaadavuse maksimeerimisele.

Maailma Kuldnõukogu andmed näitavad, et keskpankade nõudlus kulla järele on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud võrreldes eelnenud kümnendiga. Analüütik Sebastien Tillett selgitab, et ehkki varade konfiskeerimine on äärmiselt ebatõenäoline, muretsevad Euroopa riigid selle pärast, kas varad oleksid äärmuslikus sanktsioonide või geopoliitilises kriisisituatsioonis kiiresti realiseeritavad.

London kui turvalisem sadam

Hollandi otsus valida uueks hoiukohaks London, mitte kodumaa, tuleneb Suurbritannia finantsturu eripärast. London on kullaäri süda, pakkudes maailma suurimat likviidsust ja kauplemisvõimalusi. Kriisiolukorras on sealt võimalik varasid kiiresti rahaks või muudeks vääringuteks konverteerida, mis on Hollandi ametnike hinnangul strateegiliselt oluline.

Samal ajal püsivad pinged USA finantsturgude stabiilsuse ja poliitilise ettearvamatuse ümber. Norra riiklik investeerimisfond teatas eelmisel nädalal vajadusest vähendada kokkupuudet USA riigivõlakirjadega, viidates kasvavatele laenukuludele ja inflatsioonisurvele. Saksamaa Bundesbank siiski jätkab konservatiivsemat kurssi, hoides endiselt üle 1000 tonni kulda USA-s ja väljendades jätkuvat usaldust New Yorgi Föderaalreservi vastu.