Euroopa kaitsetööstus püüab vabaneda USA sõltuvusest: sihikul on 2030. aasta iseseisvus

Euroopa Liit on asunud vähendama sõltuvust Ameerika Ühendriikide sõjalisest tehnoloogiast ja regulatsioonidest, seades eesmärgiks 2030. aastaks pool kaitsehangetest Euroopa turule tuua. Washingtoni kehtestatud ITAR-regulatsioonid on senini piiranud Euroopa riikide iseseisvat relvakaubandust ja moderniseerimisvõimekust.

Euroopa Liit on alustanud süsteemset pööret oma kaitsepoliitikas, püüdes vabaneda Ameerika Ühendriikide tehnoloogilistest ja regulatiivsetest ahelatest. Brüsseli koostatud strateegia näeb ette kaitsehangete ümberkorraldamist, et aastaks 2030 oleks pool kõigist kaitselepingutest sõlmitud Euroopa tootjatega. Praegune sõltuvus on toonud kaasa olukorra, kus 58 protsenti kõigist Euroopa NATO riikide välisallikatest pärit relvadest pärineb Ameerika Ühendriikidest.

Washingtoni kontroll ja ITAR

USA relvakaubanduse regulatsioon (ITAR) on olnud Euroopa tööstuse suurimaks takistuseks. Tänu nn läbivuspõhimõttele alluvad kõik sõjalised süsteemid, mis sisaldavad kasvõi ühte Ameerika komponenti, USA jurisdiktsioonile. See tähendab, et iga relvasüsteemi moderniseerimine või edasimüük vajab Washingtoni heakskiitu. See kontrollimehhanism on blokeerinud näiteks Prantsusmaa satelliitide tarnimist Araabia Ühendemiraatidele ning piiranud Egiptuse Rafale-hävitajate võimekust.

Sarnaselt on hävitajate F-35 tarkvara ODIN lepinguliselt seotud USA-st pärinevate uuendustega, mis annab Washingtonile võimaluse piirata relvade kasutamist tarkvaratoe peatamise kaudu. Need kitsendused on vähendanud EL-i siseste kaitsehangete osakaalu 44 protsendini, mis on ajalooline madalseis. Selline sõltuvus on sundinud liikmesriike otsima alternatiive, sealhulgas nõudma uutes hangetes ITAR-vaba tehnoloogiat.

Iseseisvumise praktilised sammud

Saksamaa kaitseministeerium on juba kehtestanud uue standardi, nõudes, et näiteks G36 automaadi järeltulija ei tohi sisaldada ühtegi USA kontrolli all olevat detaili. Mitmed Euroopa ettevõtted, nagu Prantsuse MBDA ja Leedu idufirma Tactical Photonics, on asunud arendama süsteeme, mis ei vaja USA välisministeeriumi ekspordilubasid. Samuti on Taani valinud USA Patriot-süsteemi asemel Euroopa SAMP/T õhutõrje, eesmärgiga vältida Ameerika kontrolli.

EL-i vastus on kaitsetööstuse strateegia EDIS ja 150 miljardi eurone julgeolekumeede SAFE, mis pakub laene tootmise laiendamiseks tingimusel, et kolmandate riikide komponendid ei ületa 35 protsenti. Kuigi Euroopa riigid kulutavad kaitsele aastas üle 300 miljardi euro, muudab killustatud hankesüsteem selle raha ebaefektiivseks. EL-i hinnangul saab liit praegu iga kulutatud euro eest 30-40 protsenti vähem kaitsevõimet kui ühtne riik.

Struktuurne muutus julgeolekus

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas on rõhutanud, et Euroopa ei ole enam Washingtoni geopoliitiline raskuskeskus. Tema sõnul on see nihe struktuurne ja jääv, mis tähendab, et Euroopa peab oma julgeolekusse investeerima iseseisvalt. Ukraina lahingukogemused on siinjuures mänginud rolli tehnoloogilise laboratooriumina, kus Euroopa ettevõtted ja Ukraina on loonud uusi integratsioonimudeleid, et kiirendada laskemoona tootmist ja vähendada tarneahela sõltuvust välisriikidest.