Euroopa julgeolek on surve all: Brüssel kavandab uut julgeolekunõukogu ja Kanada kaasamist

Euroopa seisab silmitsi hübriidrünnakute ja geopoliitilise ebakindlusega, mis sunnib Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit otsima uusi kaitsearhitektuure. Ettepanekud hõlmavad Euroopa julgeolekunõukogu loomist ning assotsieerunud liikmesuse pakkumist riikidele nagu Kanada, et vähendada sõltuvust USA-st.

Viimaste nädalate jooksul on Euroopa silmitsi seisnud tiheneva hübriidrünnakute lainega, mis ulatub Leipzigi lennujaama plahvatusest ja droonirünnakutest Ukraina-Poola piiril kuni vahejuhtumiteni Leedu ja Taani õhuruumis. Olukorras, kus traditsioonilised kaitsemehhanismid on proovile pandud, on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen välja pakkunud uue strateegia, mis hõlmab assotsieerunud liikmesuse pakkumist Kanadale ning Euroopa julgeolekunõukogu loomist.

Kolmekordne oht Euroopale

Strateegiline olukord on muutunud drastiliselt. Euroopa peab toime tulema kolme samaaegse survega: Venemaa agressiooni, USA poliitilise ebakindluse ja kodumaise parempopulismi tõusuga. Vladimir Putini režiim on asunud rünnakuid Euroopas eskaleerima, kasutades hübriidtaktikat, samal ajal kui Donald Trump on ähvardanud Euroopat täiendavate tariifidega, tekitades kahtlusi, kas USA on rünnaku korral valmis liitlasi kaitsma. See olukord muudab NATO kollektiivkaitse põhimõtted teatud stsenaariumide korral ebakindlaks, kui Washington peaks seal valitseva meelsuse tõttu otsustama sekkumisest loobuda.

Uus hädaolukorra protokoll

Von der Leyen soovib täita lünga EL-i asutamislepingu artikli 42 lõike 7, mis katab relvastatud agressiooni, ja täieliku tegevusetuse vahel. Kavandatav hädaolukorra protokoll võimaldaks EL-il kiirelt reageerida, koondades vajadusel evakueerimist, meditsiinilist tuge, energiaturvalisust ja majanduslikku survet. Sellesse raamistikku sobitub ka ettepanek luua Euroopa julgeolekunõukogu, mis koondaks riike, kes on valmis panustama iseseisvalt, sõltumata USA otsestest sammudest. Nimekiri riikidest võiks hõlmata Kanadat, Ühendkuningriiki, Ukrainat ja võimalik, et ka Türgit.

Institutsionaalsed takistused

Vaatamata ideede strateegilisele loogikale on nende praktiline rakendamine keeruline. Euroopa Liidu organisatsiooniline keerukus ja liikmesriikide sisemised erimeelsused võivad muuta otsustusprotsessi aeglaseks. Lisaks on tekkinud mure, kas Von der Leyen ise on sobivaim eestvedaja. Tema reputatsioon võimukeskuse tugevdamisel on tekitanud pingeid liikmesriikide pealinnades, kus suveräänsust kaitstakse kiivalt. Kui need plaanid põrkuvad institutsionaalsete võimuvõitlustega, on oht, et vajalikud julgeolekumeetmed jäävad paberile.