Euroopa juhid arutasid Rovaniemis Arktika uut julgeolekustrateegiat

Soome peaminister Petteri Orpo võõrustas Rovaniemis Euroopa Liidu tippjuhte, et kavandada uut julgeoleku- ja koostööstrateegiat kiiresti muutuvas Arktika piirkonnas. Arutelude keskmes olid Venemaa kasvav sõjaline aktiivsus, Hiina huvid ning pinged lääneriikide, sealhulgas USA ja Euroopa vahel.

Rovaniemist sai sel nädalavahetusel Euroopa Liidu julgeolekupoliitika keskus, kui regiooni kogunesid kõrgetasemelised poliitikud, et kavandada uut strateegiat Arktika jaoks. Soome peaminister Petteri Orpo kutsus kolleegid Põhja-Soome, et hinnata muutunud julgeolekuolukorda, mida kujundavad otseselt Venemaa sõjategevus Ukrainas ja kasvav konkurents suurvõimude vahel.

Kohtumise keskmes oli Arktika piirkonna militariseerimine. Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas hoiatas, et Venemaa taasaktiveerib nõukogudeaegseid sõjaväebaase ja korraldab Põhja-Euroopa piiride lähedal raketiharjutusi. Samal ajal jälgib Euroopa Liit tähelepanelikult Hiina kasvavat huvi piirkonna vastu, mis nõuab liidult senisest suuremat valvsust. Orpo rõhutas, et Arktika on muutunud geopoliitilise võistluse areeniks, kus kriitilised loodusvarad tõmbavad üha enam tähelepanu.

Julgeolek ja hübriidohud

Saksa kantsler Friedrich Merz kirjeldas regiooni kui Euroopa turvalisuse seisukohalt kriitilist hot-spot’i. Merzi sõnul ei piirdu Venemaa vaid sõjalise võimekuse kasvatamisega, vaid kasutab kohalolu igapäevaselt hübriidtegevusteks. Soome õhuvägi monitoorib Rovaniemist ööpäevaringselt Euroopa Arktika-piiri, demonstreerides liidu valmisolekut võimalikeks provokatsioonideks.

Euroopa Komisjon plaanib oktoobris 2026 uuendada oma 2021. aasta Arktika strateegiat. Tippkohtumise ühisavaldus kutsub üles suurematele investeeringutele militaarsesse mobiilsusse, piiriülesesse ühenduvusse ja kriitilisse infrastruktuuri, sealhulgas digivõrkudesse ja satelliittehnoloogiatesse.

Pinged liitlaste vahel

Arktika-eksperdid juhivad tähelepanu, et piirkonna stabiilsust õõnestavad ka erimeelsused lääneriikide endi vahel. Lapi ülikooli Arktika keskuse teadlane Timo Koivurova tõi välja, et USA presidendi Donaldi Trumpi lähenemine, sealhulgas Kanada staatusele ja Gröönimaa ostusoovile, tekitab koostööpartnerite vahel pingeid. Lisaks on kliimamuutuste küsimus muutunud lahkarvamuste allikaks, kuna USA on blokeerinud Arktika Nõukogu kliimadialooge. Samal ajal soojeneb Arktika neli korda kiiremini kui ülejäänud maailm, muutes laevateed ja loodusvarad kättesaadavamaks, kuid raskendades piirkondlikku koostööd.