Euroopa järelturul langeb pistikhübriidide väärtus kiiremini kui teistel autodel

Euroopa kasutatud autode turul kaotavad pistikhübriidid väärtust kiiremini kui teised sõidukid, kuna turg on küllastunud endiste ametiautodega ja ostjatel on hirm aku seisukorra ees. Probleemi süvendab tõsiasi, et pistikhübriide ei laeta tihti piisavalt, mis muudab nende tegeliku kütusekulu oodatust märgatavalt suuremaks.

Euroopa kasutatud autode turul on pistikhübriidide väärtuse langus märgatavalt kiirem võrreldes täishübriidide ja tavaliste sisepõlemismootoriga autodega. Probleem on eriti terav ettevõtete autoparkidest vabanevate sõidukite puhul, kus pakkumine ületab praegu eratarbijate nõudlust.

Rahvusvahelise turuanalüüsiettevõtte J.D. Power värskete andmete kohaselt säilitasid Saksamaal kolme aasta vanused ja 60 000 kilomeetrit läbinud pistikhübriidid keskmiselt 42 protsenti oma algsest hinnakirjahinnast. Võrdluseks: tavahübriidide puhul oli see näitaja 48 protsenti ning bensiini- ja diiselmootoriga autodel 47 protsenti. Veelgi suurem väärtuse langus tabas vaid täiselektrilisi sõidukeid, mis säilitasid keskmiselt 38 protsenti oma algsest väärtusest.

Ettevõtete autopargid uputavad turu

Longo Groupi Eesti tegevjuhi Rainer Uukkivi sõnul on järelturu madala hinna taga mitu tegurit, millest suurim on endiste ametiautode suur hulk. Paljud Euroopa riigid pakkusid varasematel aastatel pistikhübriidide ostmiseks maksusoodustusi, mida ettevõtted kasutasid aktiivselt oma autoparkide uuendamiseks ja heitenäitajate parandamiseks. Nüüd jõuavad need kolme- kuni viieaastased sõidukid korraga müüki, kuid eraostjate huvi pole pakkumisega samas tempos kasvanud.

Lisaks pelgavad kasutatud auto ostjad vanemate mudelite lühikest elektrilist sõiduulatust, mis jäi algusaastate autodel sageli 30-50 kilomeetri vahele. Kuna uuemad autod suudavad elektriga läbida juba üle 80 kilomeetri, tunduvad varasemad mudelid ostjatele vananenuna. Samuti valitseb ebakindlus aku seisundi ja võimalike rikete suhtes, mis võivad pärast garantii lõppu osutuda kulukaks.

Tegelik kütusekulu on ametlikust suurem

Probleemi üks keskne külg on laadimiskultuur. Pistikhübriidi ökonoomsus avaldub vaid siis, kui seda korrapäraselt laadida. Rahvusvahelise Puhta Transpordi Nõukogu (ICCT) tänavu septembris avaldatud analüüs, mis põhines ligi 920 000 sõiduki andmetel, näitas, et 2023. aastal registreeritud pistikhübriidide tegelik kütusekulu ja CO2-heide olid 4,6 korda suuremad kui ametlikud laborinäitajad.

Erinevus tekib eelkõige ametiautode puhul, kus juhil puudub laadimiseks majanduslik motivatsioon, kuna kütuse eest tasub tööandja. Kui aku jääb laadimata, veab auto endaga kaasas sisepõlemismootorit, elektrimootorit ja rasket akut, mis tõstab kütusekulu tavalise bensiinimootoriga sõiduki tasemele. Uukkivi soovitab kasutatud pistikhübriidi ostmisel alati nõuda põhjalikku akutesti, sest auto vanus ja läbisõit ei anna aku tegelikust seisukorrast piisavat ülevaadet.