Euroopa hävituslennukite projektide ummik Pariisist Londonini

Prantsusmaa ja Saksamaa lõpetasid juunis oma ühise tuleviku hävituslennuki arendusprojekti, jättes kaitsetööstuse strateegilise ebakindluse ette. Samal ajal tugevdavad Ühendkuningriik, Itaalia ja Jaapan oma GCAP-programmi, kuhu Saksamaa võib nüüd soovida liituda.

Pariisi ja Berliini vahelised kõnelused tuleviku hävituslennuki arendamiseks lõppesid juunis fiaskoga, kui Saksa kantsler Friedrich Merz ja Prantsuse president Emmanuel Macron otsustasid ühise võitluslennunduse süsteemi (FCAS) arendamise peatada. Pärast 2018. aastast kestnud pingelisi läbirääkimisi ei suutnud riigid leppida kokku töökohustuste jaotuses ega tehnilistes nõuetes.

Tööstuslikud lahkhelid ja projektide lõhenemine

Arengutele andis lõpliku hoobi Prantsusmaa mootoritootja Safrani otsus katkestada koostöö Saksamaa ettevõttega MTU Aero Engines. Tööstuslikud vaidlused keerlesid peamiselt Dassault Aviationi ja Airbus Defence and Space’i vahel, Dassault soovis juhtrolli, samas kui Prantsusmaa nõudis lennukikandjatele sobivat väiksemat lennukit, mida Saksamaa kaitsevägi ei vaja.

Dassault Aviationi tegevjuht Éric Trappier on teatanud, et Prantsusmaa jätkab iseseisvalt või uute partneritega, seades eesmärgiks näidisversiooni valmimise 2031. aastaks. Samal ajal on Saksamaa jäänud ebakindlasse olukorda, kus kaalutakse liitumist Ühendkuningriigi, Itaalia ja Jaapani juhitud globaalse võitluslennunduse programmiga (GCAP).

Majanduslik surve ja GCAP-i perspektiiv

Kaitseeksperdid ja tööstusjuhid hoiatavad, et Euroopa ei suuda majanduslikult üleval pidada kolme erinevat hävituslennuki arendusprogrammi. Eduka hävituslennuki arendusprojekti elujõulisuse võtmeks peetakse umbes 600 lennuki tellimust, mis ületab märgatavalt iga üksiku Euroopa riigi õhuväe vajadused. Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi andmetel on Prantsusmaal praegu teenistuses 228 Rafale’i hävitajat.

Itaalia juhtiva kaitseettevõtte Leonardo tegevjuht Lorenzo Mariani on märkinud, et Saksamaa liitumine GCAP-iga oleks finantsiliselt tugev täiendus, kuid see tooks kaasa riske seoses võimalike viivitustega. GCAP-i koordineeriv ühisettevõte Edgewing on seadnud eesmärgiks vältida arendusprotsessis tekkivaid konflikte, et tagada lennukite valmimine 2035. aastaks.