Euroopa haridustase vajus rekordmadalale: Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome hädas

Värsked 2025. aasta PISA testi tulemused näitavad õpilaste funktsionaalse kirjaoskuse ja matemaatikateadmiste järsku langust Euroopa juhtivates riikides. Pea kolmandik 15-aastastest noortest ei saavuta enam nõutavat baastaset, mis sunnib riike haridussüsteeme kiirelt ümber hindama.

2025. aasta PISA uuringu tulemused paljastavad tõsise hariduskriisi Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Soomes, kus 15-aastaste õpilaste võimekus rakendada koolis õpitut päriselus on langenud ajaloo madalaimale tasemele. Erinevalt Ühendkuningriigist, kus tulemused püsisid stabiilsena, on Mandri-Euroopas alanud juba 2018. aastal alguse saanud negatiivne trend kiirenenud.

Saksamaa ja Hollandi süvenevad lõhed

Saksamaal on olukord eriti kriitiline, sest vaid 2 protsenti madala sissetulekuga perede lastest saavutab kõrge kompetentsuse, samas kui jõukamate perede noorte seas on see näitaja 25 protsenti. Saksamaa haridusminister Karin Prien on olukorda kirjeldanud kiire sekkumist vajavana, viidates sotsiaalmeedia liigtarvitamise kahjulikule mõjule ja lubades aasta lõpuks uusi kaitsemeetmeid. Saksamaal puudub ligi kolmandikul õpilastest vajalik toimetulekuoskus lugemises ja matemaatikas, mis seab ohtu nende tuleviku tööturul.

Hollandis on lugemisoskus langenud drastiliselt: 39 protsenti 15-aastastest noortest ei vasta enam tänapäeva ühiskonnas vajalikele baasnõuetele, võrreldes 2022. aasta 33-protsendilise näitajaga. Hariduseksperdid nendivad, et kümne aastaga on lugemisoskus taandunud tasemele, kus praegune 15-aastane loeb sama hästi kui 12-aastane kümme aastat tagasi. Ametiühingud juhivad tähelepanu, et lisaks nutitelefonidele on probleemiks pidev õpetajate puudus ja koolitundide ärajäämine.

Prantsusmaa ja Soome väljakutsed

Prantsusmaal on tulemused tekitanud teravat poliitilist debatti. Haridusminister Édouard Geffray on nimetanud olukorda murettekitavaks, samas kui opositsioonipoliitik Marine Le Pen on tulemusi nimetanud katastroofiks. Analüütikud osutavad süsteemsele ebavõrdsusele, kus viimase kümnendi jooksul vahetunud kaheksa haridusministrit ei ole suutnud pakkuda järjepidevat arengut, jättes õpetajad pideva muutuste surve alla.

Soome, mida on pikalt peetud globaalseks hariduse eeskujuks, näitab samuti langustrendi. Arto K. Ahonen Jyväskylä ülikoolist ja PISA projekti juht Soomes nentis, et riigi haridussüsteemi on vaja muuta. «Soome haridussüsteemis pole 50 aastat tehtud olulisi reforme, mis on tänases muutuvas maailmas muutunud koormaks,» märkis Ahonen. Ta rõhutas vajadust uuendada õppekavasid, et taastada õpilaste püsivus ja motivatsioon, mida on tugevalt pärssinud nutitelefonide sage kasutamine ja süveneva lugemisharjumuse puudumise kadumine.