Euroopa gaasivarud on enne talve kriitiliselt madalad, ähvardades hindade tõusuga

Euroopa riigid on läinud talvele vastu ebapiisavate gaasivarudega, mis võib kaasa tuua järsu hinnatõusu ja pingestada globaalset konkurentsi veeldatud maagaasi (LNG) turul. Suured gaasilaod, sealhulgas Saksamaal, on jäänud sihttasemest maha, sundides riike viimasel hetkel turult gaasi juurde ostma.

Euroopa valmistub saabuvaks talvehooajaks murettekitavalt madalate gaasivarudega, mis sunnib riike ja ettevõtteid astuma viimase hetke samme turu stabiliseerimiseks. Pärast 2022. aasta energiakriisi kehtestatud rangeid nõudeid varude kogumiseks ei ole sel suvel suudetud täita sihttasemeid, kuna USA ja Iraani vahel puhkenud sõjaline konflikt on kergitanud energiahindu ja häirinud tarneahelaid Hormuzi väina kaudu.

Kiireloomuline vajadus täiendavate varude järele

Analüütikute hinnangul peab Euroopa Liit täitma oma hoidlad vähemalt 75-protsendilise sihttasemeni, et vältida tõsiseid tarneriske. Selle saavutamiseks on vajalik täiendav gaasi ost mahus üle 100 teravatt-tunni, mis läheb maksma hinnanguliselt seitse miljardit eurot. Selline sisseostutempo on erakordne ja seda pole täheldatud alates 2022. aasta kriisiaastast.

Kpleri peaanalüütik Go Katayama hoiatab, et selline olukord võib vallandada globaalse heitluse kütuseressursside üle. Kui gaasi hind peaks talvel tõusma üle 100 euro megavatt-tunni kohta, tõrjub Euroopa oma ostujõuga turult välja arengumaid, nagu Pakistan ja Bangladesh. Need riigid on sarnases olukorras varem kogenud ulatuslikke elektrikatkestusi ja tööstusettevõtete seiskumist.

Siseriiklikud erinevused ja tuleviku väljavaated

Riikide vahel on suured erinevused varude täituvuses. Itaalia on suutnud oma hoidlad täita ligi 83 protsendi ulatuses, samas kui Saksamaa, kus asuvad Euroopa suurimad gaasihoidlad, on saavutanud vaid poole oma mahust. Madalad on varud ka Hollandis ja Belgias, mis toimivad piirkondlike gaasitransiidi sõlmedena.

Oxford Economics prognoosib, et kui energiahinnad peaksid tõusma, võib Euroopa inflatsioon kiireneda üle 6 protsendi, sundides keskpanku intressimäärasid oodatust kõrgemale tõstma. Olukorda halvendab veelgi järgmise aasta jaanuaris jõustuv Euroopa Liidu keeld Venemaa veeldatud maagaasi impordile, mis praegu katab umbes 5 protsenti liidu gaasitarbimisest.