Euroopa ees seisab küsimus: kes täidab USA humanitaarabivaakumi Ukrainas?

Pärast nelja ja poole aasta pikkust sõda on Ukraina füüsiline häving silmaga nähtav, kuid psühholoogilised haavad on sama tõsised, ent raskemini mõõdetavad. Rahvusvahelise Päästekomitee juht David Miliband rõhutab, et vaimse tervise tugi peab saama Ukraina taastumise keskseks osaks. Samal ajal tekitab USA humanitaarabi kärpimine küsimuse, kas Euroopa suudab selle lünga täita.

Ukraina sõja neljanda ja poole aasta möödudes on riigi füüsiline hävitamine valusalt nähtav, purustatud linnad, lõhutud infrastruktuur ja tühjaks jooksnud kogukonnad. Kuid sõja psühholoogilised tagajärjed, trauma, mis tuleneb okupatsioonist, põgenemisest ja lähedaste kaotusest, on märksa raskemini mõõdetavad, ehkki mitte vähem pakilised.

David Miliband, Rahvusvahelise Päästekomitee president ja tegevjuht ning endine Briti välisminister, külastas hiljuti Lõuna-Ukrainat ja jagab sealt saadud tähelepanekuid. Tema sõnul peab vaimse tervise toetamine muutuma Ukraina taastumisprotsessi lahutamatuks osaks, mitte jääma kõrvalteemaks füüsilise ülesehituse kõrval.

Tsiviilelanike sihtimise globaalne muster

Miliband juhtis tähelepanu ka laiemale murettekitavale trendile: tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri tahtlik sihtmine ei piirdu üksnes Ukrainaga. Sama muster on nähtav Gazas, Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Tema hinnangul viitab see kasvavale «uuele maailmakorratusele», kus rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine on tõsiselt nõrgenenud.

Samal ajal seisab rahvusvaheline humanitaarabi süsteem silmitsi suure rahastamiskriisiga. Donald Trumpi administratsiooni otsus USA humanitaarabi drastiliselt kärpida on tekitanud tühimiku, mida keegi täitma peab. Küsimus, kas Euroopa on selleks valmis, nii Ukrainas kui mujal maailmas, on muutunud üha teravamaks.

Brexiti kümnenda aastapäeva vari

Arutluse alla tuli ka Suurbritannia olukord: sel nädalal möödub kümme aastat Brexiti referendumist. Poliitilised turbulentsid Londonis jätkuvad ning peaminister Keir Starmeri lahkumine valitsuse juhist muudab Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhete normaliseerimise keerulisemaks. Spekuleeritakse, kas Manchesteri linnapea Andy Burnham võiks olla valmis ELi-UK suhteid senisest kaugemale viima.

Ukraina taastamise konverents 2026 toimub Gdańskis ning on oluline platvorm, kus arutatakse, kuidas suunata investeeringuid ja kapitali riigi ülesehitusse. Euroopa arenguinstitutsioonid otsivad võimalusi, kuidas säästva majanduskasvu nimel koostööd teha, kuid vaimse tervise küsimused vajavad samasugust strateegilist tähelepanu kui sillad ja elektriliinid.