Euroopa biotehnoloogia võidujooks: kuidas sulgeda innovatsioonilõhe ja hoida kapitali kodus

Euroopa seisab silmitsi kriitilise proovikiviga: kuidas muuta teaduslik tipptase konkurentsivõimelisteks ettevõteteks, kui riskikapitali ja tootmisvõimekuse poolest jäädakse kaugele maha USA-st ja Hiinast. Eelseisev Euroopa biotehnoloogia akt on esimene tõsine test, kas piirkond suudab oma intellektuaalset kapitali ka majanduslikuks eduks konverteerida.

Biotehnoloogia on muutumas Euroopa jaoks strateegiliseks võtmevaldkonnaks, mis puudutab otseselt nii tervishoidu, toidujulgeolekut kui ka tööstuse dekarboniseerimist. Kuigi Euroopa teadustöö kvaliteet on vaieldamatult kõrge, on piirkond kimpus teadusavastuste muutmisega elujõulisteks ettevõteteks ja tööstuslikuks masstootmiseks. 2022. aastal genereeris sektor Euroopas 75,16 miljardit eurot lisandväärtust, kuid oht on jätkuvalt selles, et Euroopa innovatsioon vajab enam toetust, et konkureerida globaalsel tasandil.

Reguleerimise ja finantseerimise väljakutsed

Euroopa konkurentsivõime biotehnoloogia sektoris sõltub kolmest sambast. Esiteks vajab piirkond drastilist regulatiivset lihtsustamist. Praegune killustatus liikmesriikide vahel, kus reeglid varieeruvad ravimite, kliiniliste uuringute ja intellektuaalomandi osas, pärsib kasvu. Kavandatav Euroopa biotehnoloogia akt peab suutma luua ühtse raamistiku, selle asemel et lisada juba niigi keerulisele bürokraatiale uusi kihte.

Teiseks on kriitiline probleem finantseerimises. Euroopa meelitab ligi vaid 7 protsenti ülemaailmsest tervishoiu- ja biotehnoloogia sektori riskikapitalist. Võrdluseks: Hiina osa on 14 protsenti ja Ameerika Ühendriikide käes on lõviosa ehk 63 protsenti. See tähendab, et isegi kui Euroopas sünnivad läbimurdelised ideed, viiakse ettevõtted skaleerimise ja tootmise faasis üle ookeani, kus kapital on kättesaadavam.

Juurdepääs ja tulevikuperspektiivid

Kolmas väljakutse puudutab toodete ja ravimeetodite jõudmist lõppkasutajani. Euroopa Liidu autoriseering ei taga automaatselt patsiendi ligipääsu ravimile. Alates 2009. aastast on 32 lubatud täiustatud ravimist (ATMP) seitse turult tagasi võetud ja kahe luba pole pikendatud. Probleemiks on tootmisvõimekus, ravimite hüvitamissüsteemid ja suutmatus väikesi tegijaid süsteemi lülitada.

Vaadates aastasse 2035, on Euroopal kolm võimalikku rada. Esimene on koordineeritud regulatsioon ja sihipärane investeerimine, mis toetaks biotehnoloogilist juhtpositsiooni. Teine on osaline edu, kus säilib teaduslik tipptase, kuid skaleerimise lõhe jääb püsima. Kolmas, kõige pessimistlikum stsenaarium, tähendab investeeringute, talentide ja tootmisvõimsuse edasist eksporti mujale maailma, mis muudaks Euroopa sõltuvaks teiste piirkondade innovatsioonist.