Euroopa AI-hetk: neli prioriteeti, mida ärijuhid ei tohi ignoreerida

Tehisintellekt areneb kiiremini kui kunagi varem, kuid Euroopa ettevõtted jäävad Põhja-Ameerika konkurentidest maha. Accenture'i hinnangul peavad Euroopa ärijuhid kiirendama neljal rindel: suveräänsus, mastaap, turvalisus ja jätkusuutlikkus.

Tehisintellekti tempo ei anna Euroopa ärijuhtidele hingetõmbeaega. Uued mudelid ilmuvad pidevalt, järelduskulud langevad ja robootika kiireneb, kogu see surve koondub küsimusesse, kas Euroopa suudab sammust pidada.

Accenture'i hinnangul on Euroopa ettevõtted tehisintellekti juurutamisel Põhja-Ameerika omadest selgelt maas, kuigi vahe on mõnevõrra ahenemas, eelkõige töötajate ümberõppe ja protsesside ümberkujundamise vallas. Seda näitab konsultatsioonifirma esimene AI Progress Barometer, mis jälgib maailma 3000 suurima organisatsiooni valmisolekut tehisintellekti laiemaks kasutuseks.

Suveräänsus ja mastaap

Geopoliitiline pinge, Ukraina sõda, Lähis-Ida konflikt, rahvusvaheliste normide muutus, on sundinud Euroopat mõtlema strateegilisele autonoomiale tehnoloogias, energeetikas ja kaitses. Euroopas töötab juba 19 ELi tehisintellekti tehast ning plaanis on kuni viis nn gigavabrikut. Tugevad globaalsed tegijad nagu ASML, SAP, Siemens ja Dassault annavad Euroopa ökosüsteemile aluse, kuid terviklik lahendus eeldab hübriidlähenemist: umbes kolmandik ettevõtete töökoormusest vajab rangemat andmekontrolli, ülejäänud osa aga globaalsete mängijate uuendusvõimsust.

Kaksteist kuud tagasi oli põhiküsimus, kas AI-rongile üldse peale minna. Nüüd on fookus sellel, kuidas seda rakendada nii, et see loob väärtust. Tootlikkus moodustab endiselt ligi 50% konsultatsioonitööst, kuid veerand projektidest on suunatud juba käibekasvu suurendamisele, aasta tagasi oli see näitaja vaid 15%.

Kaks kitsaskohta, mida eiratakse

Euroopa suurem probleem peitub kahe lõhe vahel. Esiteks on suur kuristik suurte ja väiksemate ettevõtete vahel, oluliselt sügavam kui Põhja-Ameerikas. Väiksematel firmadel napib kapitali, oskusteavet ja sobivaid tehnoloogilisi lahendusi.

Teiseks investeeritakse liiga palju taristusse ja liiga vähe inimestesse. Juhtimiskultuur ja keskastmejuhtide motivatsioon jäävad sageli tähelepanuta. Accenture kulutab oma töötajate koolitamiseks igal aastal ligikaudu miljard dollarit ja käsitleb seda tootliku kapitali investeeringuna, mitte tegevuskuluna, nagu tehakse teadus-arendustegevuse puhul.

Turvalisus ja energia

Küberturvalisuse rindel on olukord murettekitav: 72% organisatsioonidest teatab küberohtude kasvust, kuid vaid 10% ettevõtetest globaalselt on strateegia ja suutlikkus tänapäevaste AI-põhiste rünnakute tõrjumiseks.

Energeetika poolel lisab tehisintellekt Euroopa võrgule üha rohkem koormust. Euroopa andmekeskuste elektritarbimine võib aastaks 2030 kasvada 49-187 protsenti. Samal ajal on maagaasi hinnad alates veebruari lõpust tõusnud ligi 50% ning gaasivarud täituvad oktoobriks eeldatavalt vaid 76 protsendini, madalaimal tasemel alates 2011. aastast. Lahendusena nähakse "paraja suurusega" mudeleid, targemat taristut ja andmekeskuste süsinikusisalduse vähendamist.

Panganduses loob tehisintellekt väärtust finantskuritegevuse ennetamises, tarbijakaubanduses autonoomsete tarneahelate kaudu, autotööstuses digitaalsete kaksikute abil.