Euroala intressitõusud ja nende mõju Eesti majandusväljavaadetele

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik selgitab Euroopa Keskpanga intressitõusu vajalikkust ning hindab euroala majanduse vastupidavust ja riske keset energiašokki ja inflatsioonisurvet.

Ülo Kaasik selgitab, et Euroopa Keskpanga nõukogu otsus tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra on vajalik samm, et hoida euroala inflatsiooni kontrolli all. Praeguse otsusega kerkib hoiustamise püsivõimaluse intressimäära intressimäär 2,5 protsendini, mis on finantsturgudele selge signaal püüdlusest naasta paari aasta jooksul kaheprotsendilise inflatsioonieesmärgi juurde.

Energiašokk ja inflatsiooniriskid

Augustis kiirenes euroala inflatsioon 3,3 protsendini, kerkides juulikuu 2,9 protsendilt. Hinnatõusu peamiseks mootoriks on energiakandjate kallinemine: nafta hind on jõudnud 100 dollarini barrelist ning maagaasi hind küündib Euroopa turul 80 euroni megavatt-tunni kohta. Võrdluseks: aasta tagasi oli gaasi hind 33 eurot ning 2022. aasta tipus ulatus see 340 euroni. Kuigi toiduainete hinnatõusu aeglustumine on pakkunud leevendust, võib see olla ajutine, kuna kliimanähtus El Niño ja väetiste kõrgemad hinnad loovad jätkuva surve toiduainete kallinemiseks.

Vaatamata keskkonna ebakindlusele näitas euroala majandus teises kvartalis 1,2-protsendilist kasvu, mida toetasid tarbimine, eksport ja valitsemissektori kulutused. Euroopa Keskpanga prognoos näeb euroala majanduskasvuks 2027. aastal 1,4 protsenti ja 2028. aastal 1,5 protsenti. See väljavaade on oluline ka Eesti majanduse jaoks, mille käekäik sõltub suuresti peamiste kaubanduspartnerite toimetulekust.

Võlakirjaturu mõjud Eestile

Intressimäärade üldine tõus, sealhulgas pikemaajaliste riigivõlakirjade tootluse kasv, peegeldab turgude muret võlakoormuse kiire kasvu pärast. Seda on omakorda võimendanud tehisaruinvesteeringute katteks emiteeritud suuremahulised võlakirjad. See areng puudutab otseselt Eestit, kuna suure eelarvepuudujäägi katteks võetava laenu teenindamine muutub intressimäärade kasvu tõttu kallimaks. Praegune majanduskeskkond püsib äärmiselt ebakindel, muutes tulevikuprognooside koostamise keeruliseks.