Euroala euribor jätkab tõusu: kütusehinnad ja inflatsioonisurve hoiavad intressid kõrgel

Euroopa rahaturgudel jätkub euribori tõusutrend, mida toidavad USA ja Iraani konflikti põhjustatud ebakindlus energiatarnetes ning püsiv inflatsioonisurve. Kuigi intressimäärad on tõusuteel, ei ole see esialgu oluliselt jahutanud laenunõudlust, kuna majanduse väljavaade püsib positiivne.

Euribori määrad on jätkuvas tõusutrendis, olles viimase paari nädalaga teinud märgatava hüppe. Kuue kuu euribor on kerkinud 2,765 protsendini, kui veel kaks nädalat tagasi oli näitaja 2,637 protsendi tasemel. Aastane euribor on samal ajal stabiliseerunud kolme protsendi piirimail, liikudes kohati sellest kõrgemalgi. Tõusutrendi peamine mootor on ebakindlus globaalsel energiaturul, mida võimendab USA ja Iraani vaheline konflikt. Geopoliitilised pinged peegelduvad vahetult kütusehindades ning seeläbi ka inflatsioonisurves, mis ei näita taandumise märke.

LHV makroanalüütik Triinu Tapver märkis, et maagaasi hinna tõus 69 euroni megavatt-tunni kohta on kriitiline tegur eriti suurtele majandustele nagu Itaalia ja Saksamaa. «Euroopa, eriti suurte majanduste nagu Itaalia ja Saksamaa, jaoks on eriti oluline tänaseks tasemeni 69 eurot megavatt-tunnist tõusnud maagaasi hind. See tähendab sügistalvisel kütteperioodil suuremaid energiaarveid ja seeläbi ka näiteks tootmise ning teiste kaupade kallinemist,» selgitas ta.

Euribori ja keskpanga poliitika seosed

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et inflatsioonitõus mõjutab otseselt Euroopa Keskpanga (EKP) otsustustasandit. Kuigi turud ootavad keskpangalt aktiivsemat rahapoliitika karmistamist, jäävad prognoosid erinevaks. «Kuigi meie prognoosi järgi tõstab EKP oma intressimäära vaid septembris ja jätab need järgmisel aastal muutmata, näevad turud suuremat tõenäosust edaspidiseks rahapoliitika karmistamiseks,» sõnas Mertsina.

Mertsina rõhutas, et euribori taseme kujunemisel mängib rolli mitte ainult praegune baasintress, vaid turuosaliste hinnang tuleviku riskiolukorrale. Inflatsiooniootusi kütavad nii pingeline tööturg kui ka suurenenud kaitsekulutused ja investeeringud rohepöördesse.

Vaatamata tõusvatele intressimääradele ei ole laenunõudlus märkimisväärselt langenud. Pangaanalüütikute sõnul toetab laenamist majanduskasv ja inimeste sissetulekute suurenemine. Kõige tundlikumalt reageerivad olukorrale siiski kõrge võlakoormusega sektorid nagu kinnisvaraarendus, kus uusarenduste nõudlus võib jääda stagneerunuks, kuna turuosalised ootavad intressikeskkonna stabiliseerumist.